Milliseid muudatusi võiks teha plaanitavas julgeolekumaksus?

Mis on uue maksu eesmärk?
Julgeolekumaksu eesmärk on koguda täiendavat riigieelarvelist maksutulu kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt laekub tänu uuele maksule riigieelarvesse aastatel 2025-2028 ca 2,5 miljardit eurot.

Keda mõjutab?

• ettevõtteid
• inimesi
• mitteresidente, kes saavad Eestis maksustatavat tulu
• mitteresidendist äriühinguid, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht

Milline hakkab olema plaanitav julgeolekumaks?

• Julgeolekumaks koosneb eelnõu kohaselt kolmest komponendist. Esiteks 2 protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aastast, teiseks 2 protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist ning kolmandaks 2 protsenti inimeste tuludelt alates 2026. aastast.
• Julgeolekumaks kehtib kuni 2028. aasta lõpuni (vt eelnõu § 22 lg 2).

1) Ettevõtete kasumi maksustamine

• Julgeolekumaksuga maksustatakse eelnõu kohaselt äriühingute maksueelne kasum (vt eelnõu § 13 lg 1). Majandusaasta maksueelne kasum on raamatupidamise aastaaruande osana esitatud kasumiaruandel kajastatud kasum enne tulumaksustamist.
• Eelnõu lubab äriühingul vähendada majandusaasta maksueelset kasumit teiselt äriühingult saadud dividendi võrra tingimusel, et maksueelne kasum sisaldab dividendi, mille aluseks olev kasum on julgeolekumaksuga või välisriigis tulumaksuga maksustatud ja mis on saadud selliselt äriühingult, kelle aktsiatest, osadest või häältest kuulus maksumaksjale dividendi saamise ajal vähemalt kümme protsenti (vt eelnõu § 13 lg 3). Lisaks on äriühingul lubatud maksueelsest kasumist maha arvata äriühingu välisriigis asuvale püsivale tegevuskohale omistatud kasum, kui äriühingu maksueelne kasum sisaldab seda (vt eelnõu § 13 lg 4).
• Maksumäär on 2 protsenti maksueelsest kasumist (vt eelnõu § 3). Kui äriühing on kahjumis, siis ei tule julgeolekumaksu tasuda.
• Eelnõu näeb ette, et äriühing peab maksma julgeolekumaksu maksu- ja tolliameti pangakontole avansilise maksena iga kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kui majandusaasta kattub kalendriaastaga, siis tuleb avansilised maksed tasuda 10. juuniks, 10. septembriks, 10. detsembriks ja 10. märtsiks (vt eelnõu § 15 lg 1). Lisaks näeb eelnõu ette, et äriühing peab samaks ajaks esitama maksu- ja tolliametile maksudeklaratsiooni eelmise kvartali avansilise makse kohta (vt eelnõu § 16 lg 2).
• 10. septembril ja 10. detsembril makstava avansilise makse aluseks on üks neljandik eelmise majandusaasta maksueelsest kasumist, kuid 10. märtsil ja 10. juunil makstava avansilise makse aluseks on üks neljandik üle-eelmise majandusaasta maksueelsest kasumist, kuna eelmise majandusaasta kasum ei ole veel teada. Kui aga eelmise majandusaasta aruanne on selleks ajaks juba esitatud, siis tuleb lähtuda esitatud aruandest (vt eelnõu § 15 lg 1).
• Kuna 2025. aasta maksueelne kasum selgub majandusaasta aruande kasumiaruandest, mille esitamise tähtaeg on enamikel juhtudel 30. juuni 2026, ei saa 2026. aasta avansiliste maksete suurust arvutada enne 1. juulit 2026. Seega tuleb äriühingul maksta 2026. aastal ainult kaks avansilist makset kolmanda ja neljanda kvartali 10. kuupäevaks, kuid avansilise makse aluseks on pool 2025. aasta maksueelsest kasumist, mitte üks neljandik nagu järgnevatel aastatel (vt eelnõu § 17 lg 1).
• Erandina tuleb krediidiasutustel ning börsiaktsiaseltsidel tasuda avansilisi makseid eelmises kvartalis teenitud kasumi alusel, mitte eelmisel või üle-eelmisel aastal teenitud kasumi alusel (vt eelnõu § 15 lg 4).
• Kui tegemist on alustava äriühinguga, siis ei pea äriühing maksma julgeolekumaksu avansilisi makseid esimese maksustamisperioodi (majandusaasta) ja teise maksustamisperioodi esimese poole kestel, kuna puudub eelmise majandusaasta kasum, mille alusel avansilise makse suurust arvutada (vt eelnõu § 15 lg 3).
• Kui äriühingul on majandusaasta aruanne tähtajaks esitamata, siis tuleb avansilist makset tasuda viimase esitatud majandusaasta aruande maksueelse kasumi alusel (vt eelnõu § 15 lg 5).
• Eelnõu kohaselt peab äriühing deklareerima maksu- ja tolliametile majandusaastal teenitud julgeolekumaksuga maksustatava kasumi ning tasuma sellelt julgeolekumaksu hiljemalt järgmise majandusaasta üheksanda kalendrikuu 10. kuupäevaks (vt eelnõu § 16 lg 1). Kui majandusaasta on kalendriaasta, siis on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 10. september. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb esitada 2027. aastal 2026. aasta kasumi kohta.
• Äriühing võib tasumisele kuuluvast julgeolekumaksust maha arvata avansilised maksed. Maha saab arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed ulatuses, milles neid pole varem maha arvatud (vt eelnõu § 16 lg 5).
• Enammakstud avansilised maksed kannab maksu- ja tolliamet äriühingu ettemaksukontole (vt eelnõu § 16 lg 5).
• Mitteresidendist äriühing peab eelnõu kohaselt maksma julgeolekumaksu Eestis teenitud kasumilt (vt eelnõu § 14 lg 1).

2) Käibemaksu tõus

• Eelnõu kohaselt tõuseb 2025. aasta 1. juulist käibemaksumäär praeguselt 22 protsendilt 24 protsendini (vt eelnõu § 20 punktid 1 ja 3).
• Alates 2029. aasta 1. jaanuarist langeb käibemaksumäär 22 protsendini (vt eelnõu § 20 punktid 2 ja 4).

3) Eraisikute tulu maksustamine

• Eelnõu kehtestab 2-protsendilise maksumäära eraisiku tuludele (vt eelnõu § 3 ja § 9).
• Julgeolekumaksu kinnipidaja on kohustatud pidama maksustatavatelt väljamaksetelt kinni 2 protsenti julgeolekumaksu ja kandma kinnipeetud maksu maksu- ja tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuu 10. kuupäevaks (vt eelnõu § 11 lg 4).
• Julgeolekumaksu kinnipidajaks on sama isik, kes peab eraisikule väljamakseid tehes kinni tulumaksu (vt eelnõu § 11 lg 1).
• Sarnaselt muu eraisiku tuluga maksustatakse julgeolekumaksuga ka see tulu, mis on kantud ettevõtluskontole. See tähendab, et ettevõtlustulu maksu määr suureneb ajutiselt 2 protsendi võrra (vt eelnõu § 19).

Millal jõustub julgeolekumaks?

• Käibemaksumäär tõuseb eelnõu kohaselt 24 protsendini 2025. aasta 1. juulil (vt eelnõu § 22 lg 4).
• Ülejäänud julgeolekumaksu komponendid jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril (vt eelnõu § 22 lg 1).

Anna teada, milliseid muudatusi võiks teha plaanitavas julgeolekumaksus. Vastust ootan hiljemalt 10. oktoobriks e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan riigikogu rahanduskomisjonile.