Räägi kaasa asulareovee puhastamise õigusaktide uuendamisel

Keda mõjutab?
Võib mõjutada erinevaid tööstusettevõtteid ning vee puhastamisega tegelevaid ettevõtjaid. 

Mis on konsultatsiooni eesmärk?

• Asulareovee puhastamise direktiiv võeti vastu 30 aastat tagasi, et kaitsta keskkonda puhastamata reovee heitmete kahjulike mõjude eest. 2019. aastal avaldatud hindamises leiti, et direktiiv töötab üldiselt hästi, kuid on mõningaid valdkondi, mida tuleb parandada. Ka Euroopa rohelise kokkuleppe valguses peab direktiiv olema kooskõlas uute keskkonna- ja kliimapüüdlustega. Hindamine näitas, et direktiiv on kogu Euroopa Liidus edukalt suurendanud reovee kokkukogumist ja puhastamist, kuid direktiiv vajab kaasajastamist, et arvestada uute saasteainetega nagu ravimijäägid ja mikroplast ning et kohaneda kliimamuutustest tulenevate väljakutsetega ja arvestada seejuures tehnoloogia arenguga. Direktiivi hindamisel leiti veel, et reoveepuhastid saaksid enam panustada ringmajandusse ning luua parema kooskõla ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega, arvestades Euroopa rohelises kokkuleppes, nullsaaste tegevuskavas ja ringmajanduse tegevuskavas sätestatuga.
• Avalikus konsultatsioonis esitatud küsimustele otsitakse vastuseid ning lahendusi, kuidas tuvastatud probleeme kõige paremini lahendada, et veenduda direktiivi sobivuses järgmisteks aastakümneteks. Euroopa Komisjon soovib teada arvamusi täiustuste kohta ning käsitleda probleeme, mida see direktiiv praegu ei hõlma.

Mõned näited küsimustest:

1. Kas olete nõus maksma kõrgemaid tasusid asulareovee puhastamise eest, et oleks võimalik uuendada rajatisi ning rakendada reostuse vähendamiseks erinevaid uudseid tehnoloogiaid?
2. Millised huvirühmad peaksid aitama vähendada mikrosaasteainete poolt põhjustatud reostust?
3. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kuidas peaksid puhastusjaamad sellele protsessile kaasa aitama?

Anna hiljemalt 21. maiks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee teada, milliseid muudatusi oleks vaja teha asulareoveega seotud Euroopa Liidu õigusaktides. Eelkõige ootan tagasisidet Euroopa Komisjoni küsitlusele. Küsitlus on inglise keeles, kuid tagasisidet võib anda ka eesti keeles. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan keskkonnaministeeriumile, kes paneb kokku Eesti riigi seisukohad selle teema osas. Tagasisidet on võimalik anda ka otse Euroopa Komisjonile siit.