Vasta veebiküsitlusele ja anna teada, mida arvad Kliimakindla majanduse seadusest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on luua alus kliimakindlaks majanduseks ning tagada selleks eri valdkondadele vajalik ettenähtavus ja selgus kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050.

Keda mõjutab?

• Kõiki ettevõtteid, kuid eelkõige järgmistes valdkondades tegutsevaid ettevõtteid: energeetika (elekter, soojus), tööstus, transport, hooned, jäätmemajandus, põllumajandus ning maakasutus (metsandus, turbatootmine, maahõive).

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Sektorite ülesed eesmärgid

• Seaduseelnõus seatakse sektorite ülesed heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogustega, mis on järgmised (eelnõu § 25):

1) 2030. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2022. aasta taset.

2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 29%.

3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 57%.

4) 2050. aastaks saavutatakse kliimaneutraalsus, eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise teel.

Energeetikasektori eesmärgid

• Muudatuste kohaselt energeetikasektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb elektri ja soojuse tootmisel ning energiavõrkude käitamisel tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
• Nimetatud heitkogust vähendatakse eelnõu kohaselt võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgnevalt (eelnõu § 26):

1) 2030. aastaks 37%;

2) 2035. aastaks 45%;

3) 2040. aastaks 84%.

• Eelnõuga sätestatakse, et kliimamuutuste leevendamise eesmärkide saavutamiseks suurendatakse järk-järgult vähese kasvuhoonegaaside heitega ja heiteta energiakandjate osakaalu energiatootmises, eesmärgiga, et alates 2040. aastast on elektri ja soojuse tootmine CO2 neutraalne (eelnõu § 26 lg 3).
• Energeetikasektori eesmärkide täitmiseks on vaja rakendada lisaks olemasolevatele meetmetele näiteks järgmisi tegevusi (seletuskiri lk 21):
  • täiendav taastuvelektri vähempakkumine mahus 2 TWh (meretuuleparkide rajamiseks);
  • elektrivarustuskindluse tagamiseks CO2 heite vabalt 2040. aastaks võimsusmehhanismi raames tehtavad hanked juhitavate võimsuste turule toomiseks ja uute välisühenduste rajamine;
  • täiendav alla 20 MW nimisoojusvõimsusega kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine või asendamine.
• Olemasolevad meetmed, millel on märkimisväärne mõju sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, on järgmised (seletuskiri lk 19-20):
  • ELi HKS;
  • ELi taastuvenergia direktiivi (2023/2413) tulenevad taastuvenergia osakaalu suurendamise nõuded;
  • taastuvelektri tootmisseadmete rajamise hoogustamine;
  • elektrivõrgu tugevdamine taastuvenergia tootmisvõime kasvatamiseks ning kliimamuutustega kohanemiseks;
  • taastuvenergia salvestusturu käivitamine
  • SFi vahenditest kaugküttesüsteemi (katelseadmed ja kaugküttevõrk) renoveerimistoetused Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu;
  • Ida-Virumaal kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamine (Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) meede).

Transpordisektori eesmärgid

• Eelnõu kohaselt transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb riigisisesest lennundusest ja laevandusest, maantee- ja raudteetranspordist ning mobiilsetest külmutus- ja kliimaseadmetest pärinevatest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
• Nimetatud heitkogust vähendatakse eelnõu kohaselt võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgnevalt (eelnõu § 27):

1) 2030. aastaks 24%;

2) 2035. aastaks 37%;

3) 2040. aastaks 55%.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt vähemalt 50 000 elanikuga linna territooriumil ühistransporditeenuse osutamiseks kasutatakse nullheitega sõidukeid (eelnõu § 27 lg 3):

1) taksoveo osutamisel alates 2035. aastast;

2) linnaliini bussiveol alates 2040. aastast.

• Transpordisektori eesmärkide saavutamiseks vajalikud lisameetmed on näiteks (seletuskiri lk 24):
  • uute ratta- ja jalgteede arendamine;
  • uute Tallinna trammiliinide rajamine;
  • suuremate linnade liinibusside üleminek heiteta kütustele ning väiksemate linnade ja maakondade liinibusside üleminek heiteta või vähese heitega kütustele.elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes ja väikekaubikutes;
  • suuremate linnade taksode asendamine heiteta sõidukitega;
  • avaliku sektori sõidukite asendamine heiteta sõidukitega;
  • pikemate ja raskemate autorongide lubamine valikmarsruutidel;
  • biometaani, elektri või vesiniku kasutamise soodustamine raskeveokites;
  • riigile kuuluvate laevade (v.a sõjalaevad) muutmine CO2-neutraalseks;
  • riigisiseste parvlaevaühenduste ning parvlaevade muutmine CO2-neutraalseks;
  • kliimasäästlike meretehnoloogiate ja laevade ümberehituse keskuse loomine ning meetmed selle toetamiseks;
  • sadamataristu arendamine.
• Olemasolevad meetmed, millel on märkimisväärne mõju sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, on näiteks (seletuskiri lk 23):
  • ratta- ja jalgteede arendamine;
  • Tallinna trammiliinide arendamine;
  • Rail Balticu ehitus;
  • raudtee elektrifitseerimine ja uute reisirongide soetamine;
  • raudtee ühenduskiiruse ja liiklustiheduse parandamine;
  • elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes;
  • biometaani kasutamise soodustamine linnaliinibussides;
  • vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine;

Hoonete sektori eesmärgid

• Eelnõu kohaselt hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb kodumajapidamistes, äri- ja avalikes hoonetes, paiksetes kliimaseadmetes ning gaaskustutussüsteemidest tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
• Nimetatud heitkogust vähendatakse eelnõu kohaselt võrreldes 2022. aasta heitkogusega järgnevalt (eelnõu § 28):

1) 2030. aastani jääb heitkogus samaks;

2) heitkogust vähendatakse 2035. aastaks 16%;

3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 37%.

• Hoonete sektori puhul on meetmete poolest kõige olulisem ühtlase ja püsiva toetusraha tagamine hoonete renoveerimiseks hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale vastavas mahus (seletuskiri lk 29).
• Olemasolevad meetmed, millel on märkimisväärne mõju sektori heite vähenemisele, on järgmised (seletuskiri lk 29):
  • korterelamute rekonstrueerimine;
  • eramute rekonstrueerimine;
  • avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine;
  • energiatõhus tänavavalgustus;
  • ELi HKS hoonetele ja maanteetranspordile (alates 2027. aastast).

Tööstussektori eesmärgid

• Eelnõu kohaselt tööstussektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb põlevkiviõlitööstusest, muus töötlevas tööstuses ja ehituses tarbitud kütustest, tööstusprotsessidest, külmutusseadmetest ja ressursikasutusest tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest (eelnõu § 29):
  • Põlevkiviõlitööstusest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised:

1) heitkoguse kasv 2030. aastaks ei ületa 40%;

2) heitkoguse kasv 2035. aastaks ei ületa 12%;

3) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 16%.

• • Muus töötlevas tööstuses ja ehituses tarbitud kütustest, tööstusprotsessidest, külmutusseadmetest ja ressursikasutusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguse piiramise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised:

1) heitkoguse kasv 2030. aastaks ei ületa 116%;

2) heitkoguse kasv 2035. aastaks ei ületa 62%;

3) heitkoguse kasv 2040. aastaks ei ületa 8%.

• Plaanitavate muudatuste kohaselt uusi maavara kaevandamise lube antakse põlevkivi kaevandamiseks ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mida ei kasutata kütuse ega energiakandjana (eelnõu § 29 lg 5).
• Tööstussektori eesmärkide saavutamiseks on Kliimaministeeriumi hinnangul vaja rakendada lisaks olemasolevatele meetmetele järgmisi tegevusi (seletuskiri lk 35):
  • põlevkivist fossiilsete energiakandjate tootmise lõpetamine;
  • maagaasi järkjärguline asendamine biometaani, vesiniku või muude vähese heitega ning kliimaneutraalsete kütustega töötlevas tööstuses;
  • investeeringute toetamine uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks.
• Tööstussektori heitkoguste vähendamise lisameetmetena pakub riik praegu mitmesuguseid toetusi, mis kiirendavad kasvuhoonegaaside heite vähenemist (seletuskiri lk 32):
  • tööstusaladel taastuvelektri tootmise hoogustamine;
  • energia- ja ressursiauditite tegemine;
  • ressursitõhusate tehnoloogiate kasutuselevõtt;
  • tootmisettevõtete ärimudeli muutus.

Jäätmesektori eesmärgid

• Eelnõu kohaselt jäätmemajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb jäätmete ladestamisel, kompostimisel, jäätmete põletamisel energia taaskasutuseta ja lahtisel põletamisel tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest.
• Muudatuste kohaselt nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes järgmiselt (eelnõu § 30):

1) 2030. aastaks 29%;

2) 2035. aastaks 40%;

3) 2040. aastaks 47%.

• Jäätmesektori eesmärke on Kliimaministeeriumi hinnangul võimalik täita olemasoleva jäätmekava ja kavandatava olmejäätmete reformi elluviimisega (seletuskiri lk 39).
• Olemasolevad meetmed, millel on märkimisväärne mõju sektori kasvuhoonegaaside heite vähenemisele, on järgmised (seletuskiri lk 37):
  • ladestatavate biolagunevate jäätmete koguse vähenemine;
  • jäätmematerjalide korduskasutusse ja ringlusse võtmise mahu suurendamine;
  • jäätmetekke ennetamise ja vähendamise propageerimine.

Põllumajandussektori eesmärgid

• Muudatuste kohaselt põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb põllumajandusmaal, maaharimises ja loomakasvatuses tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogustest ning põllumajanduses kasutatavatest kütustest tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogusest.
• Nimetatud heitkogust vähendatakse 2022. aasta heitkogusega võrreldes järgmiselt (eelnõu § 31):

1) 2030. aastaks 14%;

2) 2035. aastaks 17%;

3) 2040. aastaks 18%.

• Põllumajandussektori eesmärkide täitmiseks on Kliimaministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul vaja rakendada näiteks järgmisi tegevusi (seletuskiri lk 41):
  • karjatamise osakaalu suurendamine;
  • mineraalväetiste kasutuse vähendamine;
  • biogaasi tootmine;
  • säästlikkuse kriteeriumitele vastavate biokütuse kasutamine põllumajandusmasinates ja fossiilkütuste tarbimise vähendamine.
• Põllumajandussektori olemasolevate meetmete rakendamise tulemusena põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogus ei vähene.

Maakasutussektori eesmärgid

• Maakasutussektoris tekkiv kasvuhoonegaaside heitkogus koosneb maakasutuses ja maakasutuse muutusest metsamaal, turbatootmisaladel ja kahjustatud märgaladel, asulates, infrastruktuurialadel ning puittoodetesse seotud süsinikuvaru muutusest tekkivatest kasvuhoonegaaside heitkogusest.
• Aastaks 2030 on maakasutussektori heitkoguste vähendamise eesmärk saavutada kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal (eelnõu § 32 lg 2).
• Maakasutussektori eesmärk on olla kasvuhoonegaaside netosiduja alates 2035. aastast (eelnõu § 32 lg 3).
• Maakasutussektori eesmärk aastaks 2050 on saavutada sektoris kasvuhoonegaaside sidumine, mis võimaldaks kompenseerida muudes sektorites tekkivat kasvuhoonegaaside heidet, mida pole võimalik vähendada ega tehnoloogiliselt siduda (eelnõu § 32 lg 4).
• Turbasektori heitkoguste vähendamise eesmärgid võrreldes 2022. aasta heitkogusega on järgmised (eelnõu § 32 lg 5):

1) heitkogust vähendatakse 2030. aastaks 12%;

2) heitkogust vähendatakse 2040. aastaks 50%;

3) 2050. aastaks saavutatakse kasvuhoonegaaside heite ja sidumise tasakaal.

• Sektori eesmärgi täitmiseks on vajalik rakendada lisameetmeid, mis tagaksid ca 1 mln tm/a madalama raiemahu. Raiemahtu reguleerivateks meetmeteks võivad sõltuvalt eesmärgist olla näiteks:
  • majandusmetsade raielangi maksimaalse pindala kahandamine,
  • raievanuste tõstmine,
  •  küpsusdiameetri rakendamisest loobumine,’
  •  metsa struktuursete elementide säilitamine ning säilikpuude-põlispuude ja kõdupuidu hulga suurendamine,
  • metsa uuenenuks lugemise kriteeriumite muutmine.
• Maakasutussektori eesmärkide täitmiseks on vajalik Kliimaministeeriumi hinnangul rakendada näiteks järgnevaid alltoodud tegevusi (seletuskiri lk 46-47):
  • Metsad, metsamajandamine ja puidukasutus:
    • Raiemaht, mille puhul raied ei ületa pikemas vaates majandusmetsade netojuurdekasvu, metsade tagavara raiete tagajärjel ei kahane ning kohalikule metsa- ja puidutööstusele on tagatud tooraine stabiilne pakkumine.
    • Looduslähedasemate metsamajandamisvõtete edendamine majandusmetsades.
  • Hõredate puistude ennakraiele järgnev metsauuendamine majandusmetsas. Looduskaitse ja kahjustatud elupaikade taastamine:
    • 30% maismaa ja mere tõhus kaitse loodusliku mitmekesisuse kaitse vastupidavuseks kliimamuutustele ja turvaliste süsinikuladude hoidmiseks ja suurendamiseks; elupaikade seisundi paranemine; kaitstavatesse elupaikadesse, sh metsadesse ja soodesse seotud süsinikuvaru suurenemine.
    • Kahjustunud ökosüsteemide (eriti süsinikurikaste ökosüsteemide) taastamine, pärandniitude hooldus ja taastamine.
    • Looduse seisundit parandavate võtete rakendamine 20% maismaast ja merest (kattuvus teiste loetelus olevate meetmetega).
  • Turbaalad, turbatööstus, kuivendamine:
    • Ammendatud turbatootmisalade korrastamine märgaladeks, kahjustatud märgalade veerežiimi taastamine.
    • Ammendatud turbatootmisalade metsastamine ala sobivuse korral või muu positiivset kliimamõju omav tegevus keskkonnatingimuste sobivuse korral (nt jõhvikakasvatus jm).
    • Aiandusturba kaevandamisest tuleva heite vähendamine.
  • Maakasutus ja planeerimine:
    • Rohealad ja looduspõhised lahendused linnades ja ümbruses.
    • Raadamise kahandamine ja mõjusid vähendav planeerimine, raadamismõjude leevendamine.  
    • Maahõive prioriseerimine oskusliku planeerimisega (eelistades süsinikurikaste ökosüsteemide, rohevõrgustiku ja rohealade säilimist).

Avaliku sektori tugimeetmed majanduse kliimakindluse suurendamiseks

• Plaanitavas seaduses nähakse ette, et avaliku sektori hanked peavad aitama kaasa kliimakindla majanduse seaduse eesmärkide täitmisele ja alates 2026. aastast võtma arvesse järgmistest kriteeriumidest vähemalt ühte (eelnõu § 40 lg 1):

1) soodustama kliimasäästlike tehnoloogiate arendamist;

2) soodustama energiatõhusate seadmete kasutust ja ringmajandust;

3) andma eelise madalama süsinikujalajäljega toodetele ja teenustele.

• Eelnõuga pannakse riigile kohustus tagada, et kasvuhoonegaaside heite vähendamise või sidumise ja kliimasäästlike tehnoloogiate katsetamiseks vajalike tegevuslubade menetlus oleks kiire ja efektiivne (eelnõu § 40 lg 2).
• Plaanitava seaduse kohaselt avalik sektor soosib planeeringute kaudu vähese kasvuhoonegaaside heitega tehnoloogiate katsetamiseks selleks mõeldud alade rajamist (eelnõu § 40 lg 3).
• Eelnõus on sätestatud, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi riigile laekuvast tulust suunatakse vähemalt 30% ulatuses erasektorile roheinnovatsiooni ja -tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu toetamiseks (eelnõu § 40 lg 4).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitav seadus jõustub üldises korras. Hetkel ei ole teada, millal seadus jõustub.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vasta veebiküsitlusele SIIN või saada tagasiside e-posti aadressile ireen@koda.ee hiljemalt 2. septembriks. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Kliimaministeeriumile.