Vasta veebiküsitlusele seoses võimalusega võtta kasutusele mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuur

Mis on muudatuste eesmärk?
Direktiivi eelnõu eesmärk on luua meetmed väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvuturgude jaoks, mis aitavad aktsionäridel säilitada äriühingus otsustusõigus, kaasates samal ajal üldsuselt rahalisi vahendeid.

Keda mõjutab?
Ettevõtjad ja äriühingud, kes soovivad hakata rakendama mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuuri

Mis on olulisemad muudatused?

• Euroopa Komisjoni ettepanekus on määratletud mitu häält andvate aktsiate mõiste ja selle kohaselt on tegemist eristatavasse ja eraldiseisvasse klassi kuuluvad aktsiatega, mis annavad muusse klassi kuuluvatest hääleõigusega aktsiatest suurema hääleõiguse küsimustes, mille üle otsustatakse aktsionäride üldkoosolekul (artikkel 2 lg 1 p b).
• Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kasvuturg mitmepoolne kauplemissüsteem, mis on registreeritud VKEde kasvuturuna (artikkel 2 lg 1 p e).
• Plaanitavate muudatuste kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et äriühingutel, kellel ei ole reguleeritud turul, mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis kauplemisele võetud aktsiad, on õigus võtta kasutusele mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuure aktsiate kauplemiseks võtmiseks VKEde kasvuturul ühes või mitmes liikmesriigis. Liikmesriigid ei tohi takistada äriühingu aktsiate kauplemisele võtmist VKEde kasvuturul põhjusel, et äriühing on võtnud kasutusele mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuuri (artikkel 4 lg 1)
• Liikmesriikidel on ettepaneku kohaselt kohustus tagada asjakohaste kaitsemeetmete abil aktsionäride õiglane ja mittediskrimineeriv kohtlemine (artikkel 5 lg 1).
• Kaitsemeetmete tagamiseks peavad liikmesriigid:
  • tagama, et äriühingu otsus võtta vastu mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuur ja kõik hilisemad otsused mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuuri muutmise kohta, mis mõjutavad hääleõigust, tehakse kõnealuse äriühingu aktsionäride üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamusega, nagu on kindlaks määratud siseriiklikus õiguses;
  • piirama mitu häält andvate aktsiate häälte kaalu teiste aktsionäride õiguste kasutamisel, eelkõige üldkoosolekutel. Selle tagamiseks tuleb kehtestada kas: a) maksimaalne kaalutud häälte suhe ning nõue selle kohta, maksimaalselt mitu protsenti aktsionäridele kuuluvast aktsiakapitalist võib mitu häält andvate aktsiate kogusumma moodustada või b) piirang, mitu häält andvate aktsiatega seotud suurema hääleõiguse kasutamisele küsimustes, mis otsustatakse aktsionäride üldkoosolekul ja milleks on vaja heakskiitu kvalifitseeritud häälteenamusega (artikkel 5 lg 1).
• Liikmesriigile on antud võimalus kehtestada täiendavaid kaitsemeetmeid, milleks võivad olla :
  • Üleandmispõhine aegumisklausel, millega välditakse mitu häält andvate aktsiatega seotud suurema hääleõiguse üleandmist kolmandatele isikutele või säilimist mitu häält andvate aktsiate algse omaniku surma, töövõimetuse või pensionile jäämise korral.
  • Ajapõhine aegumisklausel, millega välditakse mitu häält andvate aktsiatega seotud suurema hääleõiguse säilimist pärast kindlaksmääratud ajavahemikku.
  • Sündmuspõhine aegumisklausel, millega välditakse mitu häält andvate aktsiatega seotud suurema hääleõiguse säilimist konkreetse sündmuse toimumise korral (artikkel 5 lg 2).
• Mitu häält andvate aktsiatega aktsiastruktuuriga äriühingud, kelle aktsiatega kaubeldakse või hakatakse kauplema VKEde kasvuturul, peavad tegema majandusaasta aruandes üldsusele kättesaadavaks:
  • teabe kapitali struktuuri kohta, sealhulgas väärtpaberite kohta, mis ei ole võetud kauplemisele liikmesriigi VKEde kasvuturul;
  • teabe mis tahes piirangute kohta seoses väärtpaberite võõrandamisega, sealhulgas aktsionäridevahelised kokkulepped, mis on äriühingule teada ja mille tulemuseks võivad olla väärtpaberite võõrandamise piirangud;
  • erikontrolliõigusega väärtpaberite omanike andmed ja õiguste kirjeldus;
  • mis tahes piirangud hääleõigusele, sealhulgas aktsionäridevahelised kokkulepped, mis on äriühingule teada ja mille tulemuseks võivad olla hääleõiguse piirangud;
  • mitu häält andvaid aktsiaid omavate aktsionäride ja asjakohasel juhul selliste aktsionäride nimel hääleõigust kasutada võivate füüsilise või juriidilise isiku andmed (artikkel 6 lg 1).

Millal jõustuvad muudatused?
Liikmesriigid jõustavad direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva. Hetkel ei ole teada, millal direktiiv jõustub.

Tagasiside andmiseks oleme koostanud lühikese veebiküsitluse, mille leiate SIIT. Veebiküsitlusele on võimalik vastata kuni 16. veebruarini. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Justiitsministeeriumile.