Konfidentsiaalsuslepingu töötajaga sõlmivad töötaja ja tööandja tavaliselt selleks, et hoida ära töötajale töösuhte käigus teatavaks saava ärisaladuse või muu avaldamisele mittekuuluva informatsiooni avalikuks tulek.
Millistes olukordades saab seda lepingupõhja kasutada?
Antud lepingupõhi on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus tööandja soovib, et töötaja hoiaks teatud informatsiooni saladuses. Muudeks olukordadeks, näiteks olukorras, kus äripartnerite vahel on vaja hoida saladuses teatavat informatsiooni, sobib kasutamiseks konfidentsiaalsuslepingu põhi.
Kas konfidentsiaalsusleping tuleks töötajaga sõlmida enne või pärast töölepingu allkirjastamist?
Praktikas sõlmitakse konfidentsiaalsusleping töötaja ja tööandja vahel tihti juba tööle kandideerimise ajal, et vältida olukorda, kus potentsiaalne uus töötaja saab teada tööandjaga seotud tundlikku informatsiooni ning avaldab seda. Kui sellises olukorras ei ole konfidentsiaalsusleping sõlmitud, ei ole võimalik nõuda tööle kandideerijalt tundliku informatsiooni levitamise eest kahjuhüvitist.
Kas sõlmida konfidentsiaalsuskokkulepe töölepingu osana või tuleks sõlmida eraldi konfidentsiaalsusleping?
Konfidentsiaalsuskokkulepe võib olla sõlmitud eraldiseisva lepinguga, kuid see võib sisalduda ka töölepingus. Lepingus endas reguleeritud konfidentsiaalsusklausel sätestab tavapäraselt, et leping ise ning kõik selles sisalduvad kokkulepped on konfidentsiaalsed. Kui kokkulepe on piisavalt piiritletud töölepingus ja lepingu poolte kinnitused piisavad, siis pole eraldi lepingu sõlmimine vajalik.
Mis on konfidentsiaalne teave?
Ärisaladuse ja konfidentsiaalse informatsiooni mõisted ei ole sünonüümid. Ettevõtete juhatuse ja nõukogu liikmetele tuleneb ärisaladuse hoidmise kohustus seadusest.
Ärisaladuse mõiste on toodud konkurentsiseaduses ning selleks on niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada (näiteks toote tehniline koostis või retsept, tootmismeetodid- ja protsessid, nendes kasutatavad tehnikad, samuti palga- ja hüvitiste plaanid või klientide andmed, müügistrateegiad jms).
Konfidentsiaalsel teabel seevastu puudub kindel definitsioon, kuid on teatud tunnuseid, millele see vastama peab. Esiteks peab teabena määratletud informatsioon olema ka reaalselt konfidentsiaalne, st et see ei tohi olla avalik teadmine. Samuti peab teabe avaldajal olema põhjus (sh seadusest tulenev põhjus), miks teavet tuleb konfidentsiaalsena käsitleda (näiteks ühise projekti arendamisega seotud info, sh ideed, kavandid jms). Teave peab olema määratletud võimalikult täpselt ja konkreetselt. Kokkulepe, kus absoluutselt kogu poolte vahel vahetatav informatsioon on konfidentsiaalne, võib olla teabe saaja jaoks põhjendamatult piirav.
Kuidas tagada konfidentsiaalsuse hoidmine?
Konfidentsiaalsuskohustuse täitmise tagamiseks on kõige efektiivsem viis sätestada rikkumise puhuks leppetrahv. Leppetrahv tähendab lepingus ette nähtud lepingut rikkunud poole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele kokku lepitud rahasumma, mille eesmärk on mõjutada teist poolt oma kohustusi täitma. Leppetrahv lihtsustab kahju hüvitise saamist, kuivõrd leppetrahvi nõude esitamisel ei pea tõendama kahju tekkimist või selle suurust. Samuti on kahjustatud poolel õigus nõuda rikkumise tulemusena täiendavat kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
Leppetrahvi suurus sõltub kaitstava hüve väärtusest ehk sellest, milline on ideest võrsunud teostuse potentsiaal, kas see on suunatud vaid ühele turule või on turustatav ülemaailmselt, mis faasis on arendustegevus jne. Leppetrahv ei tohiks olla ebamõistlikult suur.
Miks ei tohiks leppetrahv olla ebamõistlikult suur?
Ehkki konfidentsiaalsuslepingus võib ette näha sisuliselt piiramatus suuruses leppetrahvi, siis praktikas ei mõista kohus vaidluse tekkimise korral töötajalt välja leppetrahvi suuruses, mis on rikkumise ulatust arvestades ilmselgelt ebamõistlikult suur. Nii võib juhtuda, et kohus võib sellises vaidluses mõista leppetrahvina välja hoopis väiksema summa, kui oleks tööandja arvates mõistlik. Seega tasub jääda leppetrahvi suuruse määramisel mõistlikkuse piiridesse ning veenduda, et konfidentsiaalse teabe avaldamisega tekkiv kahju oleks umbes samas suurusjärgus kui konfidentsiaalsuslepinguga ette nähtav leppetrahv.
Konfidentsiaalsuskohustuse järgimise tähtaeg
Põhilepingus sisalduva või eraldiseisvas lepingus kokkulepitud konfidentsiaalsuskohustuse korral sõltub tähtaeg poolte kokkuleppest. Ka konfidentsiaalsuskohustuse tähtaja kokkuleppimisel tuleb järgida samu põhimõtteid, mis teabe enda määratlemisel, s.t. konfidentsiaalne informatsioon peab kogu kokkulepitud aja jooksul jääma ka reaalselt konfidentsiaalseks (mitte saama avalikuks) ning tööandjal peab olema õigustatud huvi teabe konfidentsiaalsena hoidmiseks kogu kokkulepitud tähtaja jooksul.
