Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lepingu erakorraline ülesütlemine tagab võimaluse öelda kestvusleping üles, kui vastaspool seda oluliselt rikub. Antud säte võimaldab lisaks lepingu rikkumisele lepingu üles öelda ka muul põhjusel, näiteks põhjusel mis tuleneb üles öelda soovivast poolest endast.
Lepingu korralist ülesütlemise avaldust saab kasutada nii tähtajaliste kui tähtajatute kestvuslepingute puhul ning see annab võimaluse mõjuval põhjusel leping lõpetada.
Mis on kestvusleping?
Leping on võimalik erakorraliselt üles öelda juhul, kui tegemist on kestvuslepinguga. Erakorraliselt saab üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu kestvuslepingu. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluline on asjaolu, et selliseid lepinguid ei täideta ühekordselt, vaid pikema aja jooksul ning et kohustuse täitmine oleks korduv. Kestvuslepingud on näiteks üürileping, rendileping, liisinguleping.
Millal saab lepingu erakorraliselt üles öelda?
Erakorraline ülesütlemine on võimalik ainult mõjuval põhjusel. Mõjuv põhjus võib seisneda näiteks vastaspoole olulises lepingurikkumises. Kestvuslepingute puhul võib mõjuv põhjus tulla ka lepingut lõpetada soovivast poolest endast või pooltest sõltumatutest asjaoludest. VÕS § 196 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus eelkõige selline olukord, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Lisaks võib erakorralise ülesütlemise võimalus tulla ka lepingust.
Erakorraline ülesütlemine on võimalik tähtajaliste kestvuslepingute puhul enne tähtaja möödumist. Tähtajatute kestvuslepingute korral on erakorraline ülesütlemine võimalik vaid mõjuval põhjuse.
Millal on tegemist olulise lepingurikkumisega, mis õigustab lepingu erakorralist ülesütlemist?
Põhiline juhtum, millal leping erakorraliselt üles öeldakse, on vastaspoole oluline lepingurikkumine. VÕS § 116 lg 6 kohaselt, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda.
VÕS § 116 lg 2 sätestab olukorrad, mida eelkõige peetakse oluliseks lepingurikkumiseks. VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui:
- kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
- rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
- kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
- kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
- teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
Lisaks võib ka lepingust endast tuleneda see, millistel juhtudel on tegemist olulise rikkumisega.
Kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, siis enne lepingu erakorralist ülesütlemist on kohustuslik rikkunud poolele määrata mõistlik täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks. Siiski on seaduses ka erand, mis ütleb, et kui tegemist on olulise rikkumisega, mis on kirjas eelmises lõigus välja toodud VÕS § 116 lg 2 punktides 2-5, siis saab lepingu üles öelda ka täiendava tähtaega andmata.
Kas erakorraline ülesütlemine on lubatud ka muul mõjuval põhjusel kui lepingu oluline rikkumine?
VÕS § 196 lg 1 kohaselt on poolel õigus kestvusleping erakorraliselt üles öelda põhimõtteliselt ka igasugusel muul mõjuval põhjusel, mis objektiivselt ja pärast poolte huvide kaalumist näitab, et lepingut lõpetada soovivalt poolelt ei saa mõistlikult nõuda, et ta lepingut ettenähtud ajani või korralise ülesütlemiseni jätkaks. Missugune põhjus annab aluse leping erakorraliselt üles öelda tuleb sõltuvalt lepingust ja konkreetsetest asjaoludest hinnata.
Erakorralistel asjaoludel võib kestvuslepingu erakorraliselt üles öelda ka mõjuval põhjusel, mis tuleneb lepingut ülesütlevast poolest endast, kuid sellises olukorras võib lepingut ülesütleva poole käitumine olla käsitletav lepingu rikkumisena ja sellest tulenevalt võib üles öelnud poolel tekkida kahju hüvitamise kohustus.
Seaduses on sätestatud ka mõningad täiendava juhtumid, kui mõjuv põhjus annab aluse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks muul põhjusel kui lepingu rikkumine. VÕS § 97 lg 5 sätestab ühe lepingu pooltest sõltumatu mõjuval põhjusel lepingu lõpetamise aluse. Täpsemalt annab säte võimaluse leping üles öelda, kui materiaalselt oleks alus lepingu muutmiseks, kuid see ei ole võimalik või mõistlik. Lisaks on seaduses lepingu mõjuval põhjusel lõpetamise juhtumeid täpsustatud ka näiteks liisingulepingute kohta (VÕS § 336), kindlustuslepingu kohta (VÕS § 471, 473, 493 lg 2, 495, 519) ja eraldi ka liikluskindlustuse seaduses (§ 22).
Mis on erakorralise ülesütlemisavalduse esitamise tähtaeg?
Erakorraline ülesütlemine on lubatud vaid mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemist õigustavatest asjaoludest teadasaamist. Seega on erakorralise ülesütlemise avalduse esitamisel ajaline piirang ning see tuleb esitada võimalikult kiiresti. Ülesütlemistähtaja mõistlikkus võib varieeruda sõltuvalt lepingu liigist ja ülesütlemise asjaoludest. Kui ülesütlemise aluseks on vastaspoole jätkuv rikkumine, siis pikeneb eelduslikult ka ülesütlemistähtaeg. Lisaks võib mõistlik tähtaeg tuleneda ka lepingust endast.
Millises vormis peab ülesütlemisavaldus olema?
Erakorralisele ülesütlemisavaldusele seadus vorminõudeid ette näinud ei ole. Ülesütlemisavalduse vorminõuded võivad tuleneda ka lepingust enesest. Siiski on soovitatav ülesütlemisavaldus vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, et vältida hilisemaid vaidlusi.
Kas ülesütlemisavaldus peab olema allkirjastatud?
Kuna ülesütlemisavaldusele vorminõudeid ei ole, siis ei ole ka ülesütlemisavalduse allkirjastamine kohustust. Siiski, et vältida hilisemaid vaidlusi ning tõendamise probleeme, tuleks korraline ülesütlemisavaldus allkirjastada, kui avalduse saaja on avalduse kätte saanud.
Millised on lepingu erakorralise ülesütlemise tagajärjed?
Erakorraline ülesütlemine ei muuda lepingut kehtetuks ega mõju tagasiulatuvalt.
Millised on üürilepingu erakorraliseks ülesütlemise nõuded?
Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on seaduses eriregulatsioon, täpselt VÕS §-ides 313-319 ja 322-332. VÕS § 313 lg 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
