Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 195 lg 1 kohaselt saab lepingu pool öelda lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Korraliselt saab üles öelda tähtajatu kestvuslepingu, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud. Lepingu korraline ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Korralise ülesütlemise põhimõte seisneb selles, et lepingu pooled seovad end tähtajatu lepinguga nii kauaks, kuni mõlemad lepingu pooled on lepingu jätkamisest huvitatud. Kui ühe poole huvi kaob, siis saab ta lepingu ühepoolselt lõpetada.
Lepingu korralist ülesütlemise avaldust saab kasutada tähtajatu kestvuslepingute puhul ning see annab võimaluse lõpetada leping ühepoolselt sõltumata põhjusest.
Mis on kestvusleping?
Leping on võimalik korraliselt üles öelda juhul, kui tegemist on kestvuslepinguga. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Oluline on asjaolu, et selliseid lepinguid ei täideta ühekordselt, vaid pikema aja jooksul ning et kohustuse täitmine oleks korduv. Kestvuslepingud on näiteks üürileping, rendileping, liisinguleping. Üldjuhul kehtibki tähtajatu kestvusleping seni, kuni mõlemad pooled seda soovivad.
Millal saab lepingu korraliselt üles öelda?
Tähtajatu kestvuslepingu võib igal ajal mõistliku etteteatamisega üles öelda, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Lepingud võivad siiski sisaldada sätteid, mis piiravad korralise ülesütlemise õigust. Et hinnata, kas lepingu saab korraliselt üles öelda, tuleb esmalt vaadata lepingus sisalduvaid sätteid. Kui leping sisaldab sätteid korralise ülesütlemise piiramiseks, siis tuleb juhinduda lepingut. Juhul, kui leping erakorralist ülesütlemist ei reguleeri, saab lepingu korraliselt üles öelda.
Lisaks on seadusega reguleeritud teatud lepingud, mida ei saa korraliselt üles öelda või mille puhul tuleb täita teatud tingimused enne korralist ülesütlemist. Näiteks ei või korraliselt üles öelda tähtajatut tervishoiuteenuse osutamise lepingut (VÕS § 772 lg 3) ning tähtajatu käsunduslepingu saab korraliselt üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil (VÕS § 630 lg 2).
Tähtajalise kestvuslepingu puhul saab lepingu üles öelda üksnes mõjuva põhjuse olemasolul ehk erakorraliselt.
Millises vormis peab ülesütlemisavaldus olema?
Korralisele ülesütlemisavaldusele VÕS § 195 lg 1 kohaselt vorminõuet ette nähtud ei ole. Ülesütlemisavalduse vorminõuded võivad tuleneda ka lepingust enesest. Siiski on soovitatav ülesütlemisavaldus vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, et vältida hilisemaid vaidlusi. Üldiselt on lubatav ka järelduslik lepingu ülesütlemine TSÜS § 68 lg 3 järgi kaudse tahteavaldusena, näiteks üüritud asja tagastamine üürniku poolt.
Siiski on eri lepinguliikide kohta ka täpsustavaid vorminõudeid. Näiteks üürilepingu puhul kohustab VÕS § 325 lg 1 kasutama elu- ja äriruumi üürilepingu ülesütlemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi.
Kas ülesütlemisavaldus peab olema allkirjastatud?
Kuna korralisele ülesütlemisavaldusele vorminõudeid ei ole, siis ei ole ka ülesütlemisavalduse allkirjastamine kohustust. Siiski, et vältida hilisemaid vaidlusi ning tõendamise probleeme, tuleks korraline ülesütlemisavaldus allkirjastada, kui avalduse saaja on avalduse kätte saanud.
Milline peab olema ülesütlemisavalduse sisu?
Seaduses ei ole ülesütlemisavaldusele sätestatud konkreetseid sisulisi nõudeid ehk oluline on vaid see, et teisele poolele oleks esitatud tahe lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.
Nõuded ülesütlemisavaldusele võivad tuleneda ka lepingust enesest ning sellisel juhul tuleb neist juhinduda.
Mis on ülesütlemisavalduse esitamise tähtaeg?
Üldiselt ei ole seaduses konkreetset tähtaega ette nähtud ülesütlemisavalduse esitamiseks, kuid üldreeglina näeb VÕS § 195 lg 3 ette mõistliku etteteatamise nõude. See tagab teisele lepingupoolele võimaluse ülesütlemist arvestades oma tegevus piisavalt korraldada. Kindlalt näeb aga seadus ette ülesütlemistähtajad tähtajatule üürilepingule, kindlustuslepingule ja töölepingule. Ülesütlemise tähtaeg võib olla ka poolte vahel kokkulepitud.
Millised on lepingu korralise ülesütlemise tagajärjed?
Ülesütlemine ei muuda lepingut kehtetuks ega mõju tagasiulatuvalt. Ülesütlemine vabastab aga pooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Ülesütlemisavaldus ei mõjuta enne seda tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
