Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14¹ näeb ette võimaluse leppida tööandjal töötajaga kokku leppetrahvi kohaldamises töötervishoiu- ja tööohutusnõuete rikkumise eest. Käesolev leppetrahvi kokkuleppe näidis näeb ette leppetrahvi kohaldamise just sellises olukorras. 

Miks tasub tööandjal sõlmida töötajaga leppetrahvi kokkulepe töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest?
Leppetrahvi kokkulepe tagab selle, et kui töötervishoiu või tööohutuse alaste nõuete rikkumise korral saab teine pool kahju, siis ei pea ta hakkama kahjude suurust tõendama, vaid saab tugineda leppetrahvi kokkuleppele. Kui tööandja ja töötaja ei ole sõlminud leppetrahvi kokkulepet, siis ei ole tööandjal õigust nõuda töötajalt leppetrahvi. Samuti on leppetrahvi kokkuleppel ennetav mõju – see tagab selle, et töötaja on rohkem motiveeritud hoiduma leppetrahvi kokkuleppes sätestatud rikkumistest. 

Millistel tingimustel on leppetrahvi kokkulepe kehtiv?
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14¹ kohaselt on leppetrahvi kokkulepe kehtiv vaid juhul, kui ta täidab kõiki seaduses leppetrahvile esitatud nõudeid. See tähendab, et selline leppetrahvi kokkulepe peab olema vormistatud kirjalikult, töötajale on läbi viidud töötervishoiu ja tööohutuse alane koolitus, kokkuleppes on välja toodud rikkumisena käsitletavad tegevused ning kokkuleppes toodud töötaja suhtes kohaldatava leppetrahvi suurus ei ületa töötaja ühe kuu keskmist töötasu. 

Milliste nõuete rikkumiste korral on tööandjal õigus nõuda töötajalt leppetrahvi?
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab, et leppetrahvi on õigus nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest, mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Samas ei täpsusta seadus, milliste konkreetsete nõuete rikkumise eest on tööandjal õigus nõuda leppetrahvi.  

Häid näiteid selle kohta, millised võivad olla rikkumised, millele võiks kohaldada leppetrahvi kokkulepet, võib leida töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13³ sätestatud tegevuste hulgast. Näiteks võib kokkuleppes olla töötaja poolsete rikkumistena määratletud isikukaitsevahendite mittekasutamine või tööandja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine, masinate, seadmete ja muude töövahendite ohutusnõuete eiramine jms. Seal loetletud tegevuste osas saab aga töötaja suhtes leppetrahvi kohaldada vaid juhul, kui tööandja on eelnevalt töötajat vastavalt juhendanud. 

Kas tööandja võib leppetrahvi palgast kinni pidada? 
Töölepingu seaduse § 78 kohaselt on leppetrahvi palgast kinni pidamine lubatud vaid juhul, kui töötaja on selleks kirjalikult loa andnud pärast seda hetke, mil leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Muudel juhtudel ei ole leppetrahvi palgast kinni pidamine lubatud. 

Arvesse tuleb võtta ka täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatut, mille kohaselt ei tohi sissenõuet pöörata sissetulekule, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Ehk siis leppetrahvi tohib kinni pidada ainult töötaja töötasu sellelt osalt, mis ületab töötasu alammäära. 

Kas leppetrahvi kokkuleppes võib olla sätestatud leppetrahv vaid töötaja suhtes? 
Tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14¹ lõikest 4 määratakse leppetrahvi kokkuleppes kindlaks nii töötaja kui ka tööandja tegevused, mida saab käsitada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisena ja mis võivad kaasa tuua ohu töötaja tervisele. Seega peab leppetrahvi kokkulepe selle sõlmimise korral sisaldama rikkumiste korral leppetrahvi nii töötaja kui ka tööandja suhtes. 

Kuidas leppida kokku leppetrahvi suuruses? 
Leppetrahvi suuruse kokku leppimisel on oluline järgida ühest küljest seaduses toodud nõudeid ning teisalt ka rikkumise tõsidust või rikkumisega tekkida võiva kahju suurust. Samuti ei tohiks leppetrahv olla ebamõistlikult suur.  

Näiteks tuleneb seadusest nõue, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida leppetrahvi töötervishoiu ja tööohutuse nõuete töötaja poolse rikkumise eest summas, mis ei ületa töötaja ühe kuu keskmist töötasu. Samas tööandja suhtes kohaldatava leppetrahvi suurusele seadus sellist ülempiiri ei sea. 

Üldiselt on töötaja suhtes rakendatava leppetrahvi summa kokku leppimiseks kaks varianti. Üks variant on seada leppetrahvile numbriline ülempiir, mis tähendab seda, et pooled lepivad kokku, et maksimaalne leppetrahvi suurus on X eurot. Teine variant on sätestada kokkuleppes, et maksimaalne leppetrahvi suurus on töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Töötaja ühe kuu keskmine töötasuks loetakse töötaja keskmise töötasu fikseerimisele eelnenud kuue kuu keskmist töötasu. Täpsemalt on keskmise töötasu arvutamise alused välja toodud määruses “Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord”.