10 ettepanekut konkurentsivõime kava täiendamiseks
Kaubanduskoda esitas riigikantseleile mitmeid ettepanekuid konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ uuendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku muuta maksukeskkonda ettenähtavamaks, töölepingu seadus paindlikumaks. Lisaks soovitasime vähendada avaliku sektori töötajate arvu ning leevendada sisserände piirarvuga seonduvat regulatsiooni.
MAKSUKESKKOND
Eesti ettevõtluskeskkonna üheks kitsaskohaks on see, et maksukeskkond ei ole piisavalt ettenähtav. Probleem on süvenenud viimastel aastatel, kui plaaniti kehtestada mitmeid uusi makse ning tõsteti aktsiise. Maksukorralduse seaduses sisalduvat 6 kuu reeglit (negatiivse mõjuga maksumuudatustest tuleb vähemalt 6 kuud ette teada anda) on vaja täpsustada, sest see ei ole kohtu ega õiguskantsleri hinnangul piisavalt selge ning ei kaitse seetõttu ettevõtete ootusi. Koda tegi ettepaneku lisada 6 kuu reegel Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse ning lisada sinna ka konkreetsemad juhud , millal on lubatud 6 kuu reeglit rikkuda (nt maksumuudatusel on ettevõtete jaoks positiivne mõju, maksumuudatus ei avalda ettevõttele olulist mõju, Eestis on kriis).
Riik on kavas seadnud eesmärgiks vähendada töötamise ja kasumi teenimise makse ning suurendada tarbimise ja keskkonna koormamise makse. Juhtisime tähelepanu asjaolule, et kui riik suurendab keskkonnamakse, siis sellega väheneb paljude tööstusettevõtete konkurentsivõime ja seeläbi võib avalduda negatiivset mõju ka Eesti ekspordile, sest tööstusettevõtted annavad kaks kolmandikku Eesti ekspordist.
Lisaks ei toeta koda kavas sisalduvat ideed jätkata alkoholiaktsiisi tõstmist. Aktsiisi tõstmine süvendaks veelgi lõunapiiril toimuvat piirikaubandust, mille tulemusena jääb riigil igal aastal saamata kümnete miljonite eurode ulatuses maksutulu. Lisaks ei ole näha, et kõrgem aktsiis vähendab alkoholi tarbimist. Tegime ettepaneku jätta alkoholiaktsiisiga seonduv tegevuskavast välja või siis pigem lisada tegevuskavasse alkoholiaktsiisi langetamine.
TÖÖJÕUD
Tööandjate jaoks on hetkel välismaalaste seaduses kõige suuremaks murekohaks sisserände piirarvuga seonduv regulatsioon. Tegime ettepanku lisada konkurentsivõime kavasse põhimõte, et ellu tuleb viia seadusemuudatus(ed), mis leevendavad sisserände piirarvu täitumisega seonduvat probleemi. Koda on varasemalt välja pakkunud näiteks lahenduse vabastada piirarvu alt välismaalased, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada konkurentsivõime kavasse ka töölepingu seaduse paindlikkuse suurendamine. Seda soovivad paljud tööandjad, aga ka töötajad.
ETTEVÕTLUSKESKKOND
Kaubanduskoja hinnangul on vaja suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni aidata kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna arengule ja töökohtade loomisele. Seetõttu tegime ettepaneku muuta üksikisiku tulumaksu laekumist KOVide vahel selliselt, et pool üksikisiku tulumaksust laekuks inimese elukohajärgsele omavalitsusele ning teine pool töökohajärgsele omavalitsusele. Täna on omavalitsused huvitatud eelkõige elukohtadest, mitte töökohtadest, sest maksutulu sõltub vaid elukohast.
Konkurentsivõime kavas on toodud välja, et ettevõtete eksport vajab kestvalt riigi toetust kõige laiemas mõttes. Kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada selle üldise põhimõtte alla ka see, et nii majandusdiplomaadid kui ka välisriigis resideeruvad EASi ekspordinõunikud tegutseksid koordineeritult Eesti ettevõtete ja Eesti ekspordi edendamiseks huvides.
RIIGISEKTOR
Kaubanduskoda tegi ettepaneku lisada kavasse tegevus avaliku sektori töötajate vähendamiseks. Kuna tööealine elanikkond väheneb, erasektoris on juba täna suurimaks probleemiks tööjõupuudus, siis peab riik järgnevatel aastatel oluliselt vähendama avaliku sektori töötajate arvu.
Riik plaanib järgnevatel aastatel riigieelarve struktuurset puudujääki. Kuna Eesti majanduskasv on viimaste aastate kõrgeimal tasemel, siis ei peaks koja hinnangul järgnevate aastate eelarve olema puudujäägis, vaid pigem ülejäägis.
HARIDUS
Võrreldes ELi riikide keskmisega jätkab Eestis suhteliselt väike osakaal põhikooli lõpetajatest oma õpinguid kutsehariduses. Samas on nõudlus tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud oskustööjõu järele suur. Seetõttu peaks koja hinnangul riik jõulisemalt sekkuma sellesse, et rohkem õpilasi sooviks pärast põhikooli lõpetamist alustada õpinguid kutsehariduses.
Kutsehariduse uue rahastamismudeli põhimõtted on välja töötatud ning selles sisaldub ka tulemusrahastamise komponent. Samas esineb risk, et riigieelarves ei näha ette piisavaid vahendeid kutsehariduse tulemusrahastamiseks. Koda tõstis esile, et tulemusrahastamine on oluline komponent ning riigieelarves tuleb selleks ette näha vahendeid.
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ on reformikava, mis kirjeldab Eesti konkurentsivõime tõstmiseks püstitatud eesmärke ning nende saavutamiseks vajalikke tegevusi. Kava kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive tõstmine.
Konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“ saab lähemalt tutvuda siin.