13 ettepanekut välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõu muutmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas seaduseelnõu, mille kohaselt peab kolmanda riigi välisinvestor taotlema Eestilt luba, kui ta soovib Eestis lõpule viia strateegilisse valdkonda tehtava välisinvesteeringu. Kaubanduskoda ei ole sellele eelnõule vastu ning mõistab riigi soovi luua välisinvesteeringute hindamise süsteem, kuid siiski näeme vajadust teha eelnõus mitmeid olulisi muudatusi.
Strateegiliselt oluliste ettevõtete loetelu vajab kitsendamist
Eelnõus on pikk loetelu ettevõtetest, mis on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt olulised ning mille puhul on nõutav, et enne välisinvesteeringu tegemist taotleks välisinvestor välisinvesteeringu loa. Nende ettevõtete hulka kuuluvad näiteks elutähtsa teenuse osutajad, riigi osalusega äriühingud, üleriigilise televisiooni ja raadioteenuse osutajad ja kaitsetööstuse ettevõtted.
Kaubanduskoda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta loetelust välja riigi osalusega äriühingud. Näiteks Lätis, Leedus ja Soomes ei ole riigi osalusega äriühingud eraldiseisva välisinvesteeringute kontrolli regulatsioonis välja toodud. Kui riigi osalusega äriühing on julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt oluline, siis on selline äriühing eelnõu kohaselt mõne muu punkti alusel juba strateegiliselt oluline ning puudub vajadus neid eraldi loetelus välja tuua. Muudatusega võib kaasneda ka risk, et Eesti riik võib edaspidi osta paljudes äriühingutes näiteks ühe aktsia või osa, mille tulemusena võib muutuda keerulisemaks välisinvesteeringute tegemine sellistesse ettevõtetesse.
Lisaks tegime ettepaneku muuta eelnõus selgemaks, millistel juhtudel on vaja taotleda välisinvesteeringu luba, kui ettevõte tarnib või toodab kahesuguse kasutusega kaupu või osutab sellise kaubaga seotud tehnilist abi. Kahesuguse kasutusega kaup on näiteks tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. Meie hinnangul võiksid strateegiliselt oluliste ettevõtete nimekirjas olla üksnes need ettevõtted, kel on välisinvesteeringu tegemise ajal kehtiv kahesugusega kasutusega kaubaga seotud leping Eesti riigiasutusega ning riigiasutusele müüdava kahesuguse kasutusega kaup moodustab ettevõtte käibest väikese osa, näiteks alla kümne protsendi. Ülejäänud kahesuguse kasutusega kaupu tootvad ettevõtted võiksid olla loakohustuse alt väljas.
Jääb ebaselgeks, millistel juhtudel keeldub riik loa andmisest
Eelnõu üheks oluliseks probleemiks on ka see, et välisinvestoritele ega ka välisinvesteeringu muudele osapooltele pole piisavalt selge, millistel juhtudel keeldub tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet välisinvesteeringu loa andmisest. Eelnõus on väga üldiselt kirjas, et loa andmisest keeldutakse, kui välisinvesteering võib ohustada Eesti või Euroopa Liidu liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda. Eelkõige jääb ebaselgeks, mida mõeldakse avaliku korra ohustamise all, sest avaliku korra mõiste on hästi lai. Seetõttu tegime ministeeriumile ettepaneku muuta loa andmise keeldumise aluseid oluliselt konkreetsemaks, et kõigil oleks parem aru saada, millistel juhtudel keeldub riik loa andmisest.
Lisaks tegime ministeeriumile ettepaneku jätta eelnõust välja punkt, mis lubab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil tunnistada välisinvesteeringu luba kehtetuks, kui ilmnevad uued asjaolud. Uute asjaolude ilmnemine on ettenägematult lai stsenaariumide hulk ning sisuliselt võib riik loa kehtetuks tunnistada ka siis, kui välisinvestor ei ole rikkunud eelnõus sisalduvaid nõudeid. Selline lahendus vähendaks välisinvesteeringu osapoolte kindlustunnet ja tooks neile kaasa täiendava äririski.
Selgitamist vajab ka loa kehtetuks tunnistamise tagajärjed
Eelnõu näeb ette, et välisinvesteeringu loa kehtetuks tunnistamisel on välisinvestor ja välisinvesteeringu muu osaline viivitamata kohustatud tegema vajalikud toiminguid välisinvesteeringueelse olukorra taastamiseks. Kaubanduskoja hinnangul võib selline säte mõjuda negatiivselt välisinvestorite soovile teha Eestisse välisinvesteeringuid. Peamine põhjus peitub selles, et isegi pärast välisinvesteeringu loa saamist võib tekkida olukord, kus aastaid hiljem tunnistatakse luba kehtetuks ning tehing tuleb tagasi pöörata.
Palusime ministeeriumil täpsemalt selgitada, kuidas peaks toimuma välisinvesteeringueelse olukorra taastamine ning mida tähendab, et seda tuleb teha viivitamatult. Näiteks kui välisinvesteeringu tegemisest on möödunud mitu aastat, siis ei pruugi ettevõttes osaluse müünud isikul olla enam rahalisi vahendeid, et osalust tagasi osta. Samuti võib osaluse müünud isiku ja välisinvestori vahel tekkida vaidlus selle üle, mis on osaluse väärtus.
Välisinvesteeringu loa taotlemisega seotud info peab olema konfidentsiaalne
Strateegiliselt olulise välisinvesteeringu lõpuleviimine on eelnõu kohaselt keelatud enne välisinvesteeringu loa saamist. Seetõttu rõhutasime ministeeriumile saadetud kirjas, et loa taotlemisega seotud info peab olema konfidentsiaalne ning kolmandatel isikutel ei tohi olla võimalust saada ühtegi infokildu isegi selle kohta, et välisinvestor on taotlemas välisinvesteeringu luba. Konfidentsiaalsuse tagamine on vajalik ka olukorras, kus välisinvestor või välisinvesteeringu muu osaline pöördub enne loa taotlemist tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti poole selgituse saamiseks või nõu küsimiseks. Sellistel juhtudel ei tohi tekkida olukorda, kus näiteks ameti dokumendiregistrist on näha, et välisinvestor või muu isik on pöördunud ameti poole loa taotlemiseks.
Loa taotlemine peab toimuma võimalikult kiiresti
Eelnõu kohaselt kestab välisinvesteeringu loa taotluse menetlemine 30 kalendripäeva alates puudusteta taotluse esitamisest, kuid tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet võib seda tähtaega pikendada kuni 90 kalendripäeva võrra. Kaubanduskoda tegi ettepaneku muuta eelnõu sõnastust selliselt, et ametil on õigus tähtaega pikendada 90 päeva üksnes mõjuval põhjusel ning korraga mitte enam kui 30 päeva võrra.
Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse eelnõuga saad lähemalt tutvuda siin. Uus seadus jõustub eelnõu kohaselt 2023. aasta 1. mail.