17 olulist uuel aastal jõustunud seadusemuudatust
Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. jaanuaril 2020. Kokku jõustus uue aasta esimesel päeval 160 õigusakti, mida on varasemate aastatega võrreldes ligi kaks korda vähem.
Gaasiaktsiis suurenes veerandi võrra
Uuest aastast tõusis vedelgaasi ja maagaasi aktsiis 25 protsenti. Sigarettide aktsiis suurenes algselt planeeritud 10 protsendi asemel 5 protsenti. Diislikütuse ja bensiiniaktsiis ei muutunud uuest aastast. Muudatusi ei ole ka alkoholiaktsiisis.
Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Ühistranspordi piletihinnalt ei pea maksma erisoodustusmaksu
Uuest aastast ei loeta erisoodustuseks seda, kui tööandja hüvitab töötajale elu- ja töökoha vaheliseks transpordiks kasutatud ühistranspordi piletihinna. Näiteks kui inimene elab Keilas ja käib rongiga Tallinnas tööl, siis uuest aastast tekib tööandjal võimalus hüvitada töötaja rongipileti hind erisoodustusmaksuta. Seni on tööandjal olnud võimalus hüvitada töötajale erisoodustusmaksuta ühistranspordi piletihind, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast.
Vaata lisaks: Tulumaksuseadus
Sisserände kvoot vähenes
2020. aasta sisserände piirarv on 1314 ehk ühe võrra väiksem kui eelmisel aastal. Sisserände piirarvust on broneeritud loomingulistele töötajatele 28; sportlastele, treeneritele, kohtunikele ja sporditöötajatele 18 ning välislepingu alusel Eestisse tulevatele välismaalastele 10 elamisluba. Kui välismaalane soovib elamisluba töötamiseks muus valdkonnas või elamisluba ettevõtluseks, siis tema jaoks on kvoodi suurus uuel aastal 1258.
Algselt tuli siseministeerium välja ettepanekuga, et töötamiseks mõeldud elamisloa kvoot on uuel aastal vaid ca 650 ning elamisluba töötamiseks antakse vaid viies valdkonnas (töötlev tööstus, info ja side, veondus ja laondus, haridus ja tervishoid). Muudel juhtudel oleks kvoodi alla mineva elamisloa saamiseks vaja olnud ministri nõusolekut. Kaubanduskoja ja teiste osapoolte vastuseisu tõttu loobus ministeerium sellest ettepanekust.
Vaata lisaks: 2020. aasta sisserände piirarv, Sisserände piirarvu jagunemine
Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele
Ettevõtetel on lubatud rakendada 14-protsendilist tulumaksumäära dividendidele, mille suurus on väiksem või võrdne kahe kolmandikuga 2018. aastal ja 2019. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist.
Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Kui dividend makstakse välja füüsilisele isikule, tuleb äriühingul täiendavalt kinni pidada veel 7 protsenti tulumaksu.
Regulaarseteks dividendideks loetakse jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise maksustatud jaotatud kasumiga. Kolme aasta keskmise dividendi arvutamisel on esimeseks aastaks 2018. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.
Vaata lisaks: Tulumaksuseadus
Miinimumpalk tõusis 584 euroni
Uuest aastast suurenes miinimumpalk täistööajaga töötamise korral 540 eurolt 584 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 3,48 eurot (varem 3,21 eurot).
Vaata lisaks: Töötasu alammäära kehtestamine
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suurenes 178 euroni
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2020. aastast 540 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 178,2 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 165 euro asemel 178,2 eurot, et saada ravikindlustust.
Vaata lisaks: 2020. aasta riigieelarve seadus
Vähenes halduskoormus seoses keskkonnalubadega
Uuest aastast jõustusid keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja lisaks veel 14 seaduse muudatused, mille eesmärk on vähendada keskkonnalubade menetlemisega seotud bürokraatiat, suurendada õigusselgust ning võimaldada keskkonnalubade haldamist keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS).
Näiteks jäätmeseadusest kadus nõue, et jäätmeluba antakse kuni viieks aastaks. Edaspidi antakse keskkonnaluba tähtajatult. Lisaks ei nõua seadus enam jäätmeloa taotlemist iga maakonna kohta eraldi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega integreeritakse seni eraldiseisev kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa koosseisu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muudatusega saavad arendajad võimaluse soovi korral keskkonnamõju hinnata juba enne tegevusloa taotluse esitamist. Varem oli selline võimalus vaid ehitusloa puhul, kuid nüüd laieneb see ka teistele tegevuslubadele (nt kompleksluba).
Vaata lisaks: Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus
Kehtestati lahkumismaks
Uuest aastast kehtib lahkumismaks ehk tulumaks vara väljaviimisel Eestist. See tähendab, et kui Eesti ettevõte viib vara välisriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta, maksustatakse tulumaksuga väljaviidava vara turuväärtuse ja bilansilise maksumuse vahe. Maksu tasumist saab kuni viieks aastaks ajatada juhul, kui äriühingu vara viiakse lepinguriigis asuvasse püsivasse tegevuskohta või kui ühingust saab teise lepinguriigi resident.
Vaata lisaks: Tulumaksuseadus
Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusid
1. jaanuarist suurenes toidujärelevalve toimingute eest võetava tunnitasu määr 12,3 eurolt 23,84 euroni. Tõusu peamiseks põhjuseks on see, et uuest aastast arvestatakse tasu sisse ka laboratoorsete analüüside kulud. Veterinaarjärelevalve tunnitasu tõusis 12,3 eurolt 14,9 euroni. Uuest aastast peavad ettevõtted tasuma ka söödajärelevalve tasu, mille suurus on 33,7 eurot ühe tunni eest. Söödajärelevalve tasu asendab järelevalvetoimingute tegemise eest seni kogutud riigilõivu. Muudatuse tulemusena ei pea sööda käitlejad esitama riigile andmeid toodetud ja turule viidud sööda koguste kohta.
Vaata lisaks: Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määr 2020. aastaks
Maksunõustajad said uue kohustuse
Uuest aastast jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mis panevad maksunõustajale (nt advokaat, audiitor) kohustuse esitada maksu- ja tolliametile teavet piiriüleste maksuskeemide kohta, millel võib olla oluline mõju maksustamisele, finantskontode alasele teabevahetusele või tegelike kasusaajate tuvastamisele. Teavet tuleb anda nende skeemide kohta, mille väljatöötamise või rakendamise osas on maksunõustajad oma klientidele nõu andnud.
Teatud juhtudel on teabe esitamise kohustus ka skeemi kasutaval ettevõttel. Seda näiteks juhul, kui skeemi on välja töötanud ettevõte ise. Samuti olukorras, kus advokaat või audiitor ei saa teavet maksu- ja tolliametile esitada, sest teabe esitamisega kaasneks seadusest tuleneva kutsesaladuse hoidmise kohustuse rikkumine.
Vaata lisaks: Maksualase teabevahetuse seadus
Väikeõlletootjad said suurema aktsiisisoodustuse
Uuest aastast saab väikeõlletootja kasutada 50 protsendilist alkoholi aktsiisimäära soodustust, kui ta tootis eelmisel aastal õlut kuni 1,5 miljonit liitrit. Varasemalt oli soodustuse saamise piir 0,6 miljonit liitrit. Kui tegemist on alustava õlletootjaga, siis saab ta soodustust kasutada, kui tema planeeritav tootmismaht aastast on kuni 1,5 miljonit liitrit õlut. Kui väikeõlletootja ületab 1,5 miljoni liitri piirmäära, siis tuleb piirkogust ületav õlu maksustada aktsiisi täismääraga.
Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Muutusid tasumisele kuuluva intressisumma ümardamise reegleid
Tasumisele kuuluvat maksusummat tuleb uuest aastast sendi täpsuse asemel ümardada euro täpsusega eeldusel, et maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. Eriseadustega (nt keskkonnatasude seadus) sätestatud ümardamise reegleid ei muutu. Lisaks on ettevõttel võimalus nüüd taotleda ning maksuhalduril õigus otsustada põhjendatud erandjuhtudel maksuintressi vähendamist ka tagasiulatavalt kuni 50 protsenti maksuvõla tekkimise päevast arvates. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse võib maksuhaldurile esitada iga makseraskustes ettevõte.
Vaata lisaks: Maksukorralduse seadus
Kütus peab sisaldama biokütust vähemalt 10 protsenti kütuse koguenergiast
Uuest aastast peab tarbimisse lubatud bensiini, diislikütuse ja biokütuse koguenergias olema biokütuse osakaal vähemalt 10 protsenti ja mitte vähem kui 6,4 protsenti tarbimisse lubatud kütuse igas liitris. Varasemalt pidi Eestis tarbimisse lubatud mootoribensiinis ja diislikütuses olema vähemalt 6,4 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid.
Uus nõue ei jää ilmselt kauaks kehtima, sest valitsus on juba kinnitanud vedelkütuse seaduse muudatused, mille jõustumisel muutub fossiilsele kütusele biokomponendi lisamise kohustus paindlikumaks. Muudatuse kohaselt ei peaks igasse tarbimisse lubatud mootoribensiini ja diislikütuse liitrisse biokütust lisama. Piisab, kui kütuse tarnija tagab 6-kuulise perioodi jooksul, et kogu tema müüdava kütuseportfelli lõikes on biokütust vähemalt 10 protsenti.
Vaata lisaks: Vedelkütuse seadus; Plaanitavad muudatused vedelkütuse seaduses
Tulumaks hübriidsete ebakõlade puhul
Uuest aastast hakkasid kehtima reeglid hübriidsete ebakõlade vältimiseks. Hübriidsed ebakõlad on erinevused finantsinstrumentide, maksete ja üksuste kvalifitseerimises eri riikides või maksete omistamises peakontori ja püsiva tegevuskoha vahel või sama üksuse kahe või enama püsiva tegevuskoha vahel. Sellised maksustamise ebakõlad võivad põhjustada topelt mahaarvamist või mahaarvamist ilma tuluna arvessevõtmiseta. 2020. aastast hakkavad kehtima normid, mis reguleerivad, kuidas maksustada tulumaksuga ebakõla põhjustavat summat. Olenevalt olukorrast maksustatakse kas makset, kulu või kahjumit, mida saab teises riigis maha arvata või mis on teises riigis tulumaksust vabastatud, või ei lubata rakendada tulumaksuvabastust tulule, mis on teises riigis maha arvatud või tulumaksust vabastatud. Näiteks, kui ebakõla tekib seoses sellega, et sama väljamakse lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis, tuleb tulumaksu tasuda summalt, mis lubatakse kuluna maha arvata maksja jurisdiktsioonis.
Vaata lisaks: Tulumaksuseadus
Notarid ei või enam väljastada ametlikku tõlget
2020. aastast ei saa notar enam kinnitada äriregistrile esitatavate dokumentide tõlkeid. Kui varem võisid tõlkeid kinnitada nii notarid kui ka vandetõlgid, siis uuest aastast on see pädevus ainult vandetõlkidel. See tähendab, et kui ettevõtja tahab esitada äriregistrile võõrkeelset dokumenti, siis tuleb see enne tõlkida ja kinnitada vandetõlgi juures.
Vaata lisaks: Äriseadustik
Tekkis kohustus esitada andmeid põllukultuuri sordi kasutamise kohta
Ettevõte, kes kasvatab põllukultuuri, sh külvab seemet toidu või sööda tootmiseks, peab uuest aastast hakkama esitama põllumajandusametile teavet kasutatud põllukultuuri liikide kohta. Esitada tuleb kasvatatava põllukultuuri nimetus ja sordi nimi ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed selle kohta, kas kasutatud on sertifitseeritud seemet või paljundusmaterjali või omatarbeks toodetud seemet. Suvivilja puhul tuleb teave esitada külvamise aasta 30. juuniks ja talivilja puhul järgmise aasta 30. juuniks.
Vaata lisaks: Taimede paljundamise ja sordikaitse seadus
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet saab uusi õiguseid järelevalve teostamiseks
Jaanuari keskpaigas jõustuvad tarbijakaitse seaduse muudatused, mis annavad tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile täiendavaid volitusi. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametil on edaspidi näiteks lubatud nõuda veebiteenuse pakkujatelt ja pankadelt teavet, et tuvastada vastutava ettevõtte isikut. Lisaks on ametil õigus teha kontrolloste (sh vajadusel variisikuna), et kontrollida näiteks geograafilist diskrimineerimist või müügijärgsete õiguste järgimist (nt taganemisõigused). Vajadusel on ametil ka õigus takistada juurdepääs veebiliidesele, kui rikkumise lõpetamine muul moel ei ole võimalik.
Lisaks muutub jaanuari keskpaigast lihtsamaks tarbijavaidluste komisjoni menetlus. Näiteks on edaspidi lubatud vaidlust lahendada üheliikmelises komisjonis ja kaebaja nõusolekul kirjalikus menetluses ilma istungita. Lihtsustuvad ka tagatisega seonduvad nõuded ettevõtetele, kes pakuvad üksnes Eestis osutatavaid reisiteenuseid. Muudatused jõustuvad 17. jaanuaril 2020.
Vaata lisaks: Tarbijakaitse seaduse ja teiste seaduste muudatused
Küsimustega uuel aastal jõustunud õigusaktide kohta saab pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.