19 liitu Riigikogule: olmejäätmete probleeme ei tohi lahendada kõhutunde pealt
Organisatsioonid pöördusid Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, mille kohaselt tuleb edaspidi iga eramaja, korteriühistu ja juriidilise isiku juures pakendijäätmeid koguda eraldi konteinerisse. Pakendiettevõtjad ning Korteriühistute Liit ei toeta ettepanekut.
Ministeeriumi ettepanek muudab täna toimivat süsteemi, kuid eirab probleemi
Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid leiavad, et ministeeriumi ettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks ja seda järgmistel põhjustel.
- Eesti jäätmevaldkonna kõige suuremad murekohad ei ole seotud pakendijäätmetega, vaid olmejäätmete ringlussevõtuga. Kui pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis üle 60%, siis olmejäätmete puhul on see vaid ca 30%. Lisaks ei avalda keskkonnaministeeriumi ettepanek mingit mõju rohkem kui kahele kolmandikule olmejäätmetele, sest pakendijäätmed moodustavad olmejäätmetest vähem kui kolmandiku. Seega ei aita ettepanek tagada ka 50%-list olmejäätmete ringlussevõtu nõuet.
- Olmejäätmete ja pakendijäätmetega seonduvad muudatused mõjutavad otseselt sadu tuhandeid inimesi ja tuhandeid ettevõtteid ning muudatusega kaasnev mõju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu tuleb enne muudatuste tegemist kaaluda erinevaid alternatiive ning hinnata nende mõjusid, et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus. Kahjuks ei ole keskkonnaministeerium pidanud vajalikuks analüüsida muudatusettepanekuga kaasnevaid mõjusid, ei ole analüüsinud alternatiive ning ei ole kaasanud jäätmevaldkonna osapooli ettepaneku väljatöötamisse.
- Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid soovitavad olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks tõsta inimeste teadlikkust ning kaaluda biojäätmete eraldamist olmejäätmetest. Kui biojäätmed ei satu enam olmejäätmete konteinerisse ning ei määri teisi olmejäätmeid (nt pakendijäätmeid), siis on hiljem võimalik olmejäätmeid edukamalt sorteerida ning ringlusse võtta. Lisaks tuleb analüüsida ka muid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid lahendusi (nt avaliku pakendikonteinerite võrgustiku tihendamine, teatud piirkondades pakendijäätmete kogumine jäätmete tekkekohas jne), et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus.
Eeltoodud põhjustel tegid 19 organisatsiooni keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta keskkonnaministeeriumi ettepanek jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. Lisaks soovitasime ministeeriumil luua laiapõhjaline töögrupp, et koos jäätmevaldkonna osapooltega otsida Eesti jaoks kõige sobivam lahendus olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamiseks.
Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Korteriühistute Liit
Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ
Eesti Keemiatööstuse Liit
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit
Mittetulundusühing Jäätmehalduskeskus
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Masinatööstuse Liit
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit
Eesti Aiandusliit
Eesti Väikekauplejate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Õlletootjate Liit
Eesti Kalaliit
Eesti Leivaliit
E-kaubanduse Liit
Ühispöördumisega saab tutvuda siin: