Aasta ohvitser on kolonel Eero Rebo
Sel aastal saavad 3200 euro suuruse preemia aasta ohvitseriks valitud 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo ning aasta allohvitseri tiitli pälvinud 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljoni allohvitser veebel Mihkel Paalo.
Preemiat väljaandva Riigikaitse edendamise sihtasutuse nõukogu esimehe ja kaubanduskoja juhatuse esimehe Toomas Lumani sõnul on tal heameel tõdeda, et kaitseväe ja erasektori algatatud tunnustus on jätkuvalt au sees ning, et traditsiooniks kujunenud preemiaid antakse sel aastal välja juba kümnendat korda. "See on konkreetne koostöö meie ühtsete väärtuste hoidmise nimel. Lisaks on mul heameel, et kõik senised aasta ohvitseri ja allohvitseri peapreemiaga tunnustatud on jätkuvalt aktiivselt teenistuses, näitavad paljudele eeskuju ning innustavad igapäevaselt kolleege preemia poole püüdlema," lisas Luman.
Eelmise aasta septembrist 2. jalaväebrigaadi juhtiv kolonel Rebo teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on olnud rühmaülem, kompaniiülema abi, kompaniiülem, pataljoni staabiohvitser ja staabiülem ning juhtinud kahte pataljoni, sealhulgas Kuperjanovi üksikjalaväepataljoni aastatel 2004-2007. Samuti on ta teeninud peastaabi ülema asetäitjana ning osalenud rahutagamismissioonil Bosnia ja Hertsegoviinas.
Kolonel Rebo on lõpetanud 1997. aastal sisekaitseakadeemia, 2002. aastal USAs logistikakolledžis logistikakursuse ning 2004. aastal Balti kaitsekolledži ühendjuhtimise ja kindralstaabi kursuse. Sõjalise kõrgeima hariduse ja magistrikraadi on ta omandanud Ameerika Ühendriikide maaväe sõjakolledžis.
Kolonel Rebo kandidatuuri esitanud kaasvõitlejate sõnul teevad tema suhtumine alluvatesse, suured kogemused ja suurepärased teadmised, lai silmaring ning konkreetne juhtimine temast juhi, keda alluvad austavad. Samuti tõstsid Rebo kolleegid esile tema rolli 2. jalaväebrigaadi arendamisel.
Kolonel Eero Rebo arvates antakse aasta ohvitseri tiitel küll nimeliselt ühele kaitseväelasele, kuid iga edu taga peitub eelkõige sujuv meeskonnatöö. "Ükski ülem ei saa olla edukas ilma teda toetava professionaalse meeskonnata. Seega on aasta ohvitseri tiitel tunnustus kogu 2. jalaväebrigaadile," ütles kolonel Rebo.
Aasta allohvitser veebel Mihkel Paalo alustas teenistust kaitseväes 2004. aastal. Enne praegusele teenistuskohale asumist 1. jalaväebrigaadi Viru jalaväepataljonis on Paalo teeninud muuhulgas Scoutspataljonis jaoülema abi ning Kuperjanovi jalaväepataljoni rühmavanem-instruktori ametikohtadel. Samuti on ta osalenud sõjalisel välismissioonil Afganistanis.
Veebel Paalo kandidatuuri esitanud kaitseväelaste sõnul hindavad nii tegevväelastest kolleegid kui ajateenijatest alluvad Paalot kõrgelt, tõstes eriti esile tema koostöövalmidust, usaldusväärsust ja organiseerimisvõimet.
Ohvitseri ergutuspreemiad pälvisid major Anneli Liister, kapten Kaido Kivistik, leitnant Toomas Rein ja nooremleitnant Veli-Juhan Veiman. Allohvitseri ergutuspreemia said vanemveebel Aleksander Räst, vanemveebel Taavi Heinsoo, nooremveebel Kirsti Paavel ja nooremveebel Tom Schneider.
Üle antavad preemiad on suurim eraalgatuslik tunnustus kaitseväelastele. Vastavalt statuudile valitakse igal aastal üks ohvitser ja allohvitser, kes saavad aunimetuse koos rahalise ergutusega. Ettepanekuid oma kolleegide, ülemate, alluvate hea teenistuse tunnustamiseks võib teha iga kaitseväelane.
Riigikaitse edendamise sihtasutus loodi Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on lisaks kaitseväelaste tunnustamisele kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe toetamine ning isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine.