Alates 1. juulist 2026 jõustuvad uued varjendite ja varjumiskohtade nõuded

1. juulil 2026 jõustub määrus, mis sätestab täpsed ehituslikud nõuded varjendite rajamisele, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu, nõuded varjumisplaanide koostamisele ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted.

Mis on varjend ja millal tuleb varjend rajada?
Eestis reguleerib varjumise valdkonda hädaolukorra seadus. 1. juulist 2026.a jõustuvad hädaolukorra seaduse muudatused näevad ette varjendite ja varjumiskohtade rajamise ning varjumisplaani koostamise kohustuse, kuid ei täpsusta nende sisu. Samal kuupäeval ehk 1. juulil 2026 jõustuva määruse eesmärk on seega täpsemalt kehtestada varjenditele ja varjumisplaanidele ühtsed nõuded.

Hädaolukorra seaduse kohaselt on varjend hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks, ning mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ette nähtud varjendid.

Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026.  Seega, kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis tuleb sellesse hoonesse rajada ka varjend, kui ehitusluba esitatakse peale 1. juulit 2026. Alates 1. juulist 2026 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2. 

Millised on varjendite klassid?
Peagi jõustuva määruse kohaselt jagatakse hoonesse rajatavad varjendid kahte klassi, lähtudes inimeste arvust varjendis ning varjendi suurusest ja konstruktsioonide tugevusest. Hoonesse rajatakse V1- või V2-klassi varjendid ning need kaks klassi erinevad omavahel suuruse ja koormuse taluvuse poolest.

V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m² ning see on ette nähtud kuni 180 inimesele. V2-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selles tagatakse tegelik varjumispind 181–1000 inimesele ning selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m².

Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse määramise arvutus, mis on toodud eraldi välja määruse lisas 1, ning vajadusel ka inimeste arv, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. Varjendi klassi valikul saab juhinduda ka sellest, kas on mõistlikum rajada näiteks üks V2-klassi varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja inimeste tegelikust ruumivajadusest. Varjendi klass selgitatakse välja hoone projekteerimise alguses, kui on teada hoone kasutusotstarve, selle suurus ja maksimaalne inimeste arv.

Kas varjend peab olema maa all?
Määrus lubab varjendi rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena, kas täielikult või osaliselt maa-alusena või hoone esimesele korrusele. Oluline on tähele panna, et varjend ei pea olema tühi hoone või hoone osa ning sellesse võib projekteerida näiteks võimla, kooliklassi või muu sarnase ruumi, tingimusel et seda on võimalik vajadusel kolme tööpäevaga tühjaks tõsta ja varjendina kasutusele võtta. Sõltumata valitud asukohast peavad olema täidetud kõik varjendile seatud koormus- ja muud ehituslikud nõuded.

Lisaks lubab määrus ühe suure varjendi asemel rajada mitu väiksemat sama klassi varjendit eeldusel, et nendes tagatakse tegelik varjumispind kuni 360 inimesele. Seega võib kõrvuti paigutada määramata arvu varjendeid. Lisaks võib mitme lähestikku asuva hoone kohta rajada ühe ühise varjendi, kuid tähele tuleb panna, et hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast sellega seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel.

Millised on varjendi ehituslikud nõuded?
Varjendile kehtivad ranged ehituslikud nõuded, millega tuleb varjendi rajamisel arvestada. Määruse kohaselt võib varjendi piirdekonstruktsioon olla osa hoone kandvast konstruktsioonist ning üldjuhul on piirdekonstruktsioon raudbetoonist. Varjendi rajamisel tuleb arvestada, et varjendis ei ole lubatud kasutada ehituslikke lahendusi, nagu müüritisi, muid konstruktsioone või viimistluskihte, mis tugeva vibratsiooni korral võivad varjendis viibijaid ohustada.

Samuti peab näiteks pinnasele toetuv betoonpõrand varjendis olema vähemalt 150 millimeetri paksune või tuleb muu materjali kasutamisel tagada samaväärne kaitse. V1-klassi varjendi piirdesein, lagi ja alt avatud põrand betoonkonstruktsiooni korral peavad olema vähemalt 300 millimeetri paksused ja V2-klassi varjendi vastavad konstruktsioonid vähemalt 400 millimeetri paksused. Arvestada tuleb ka sellega, et varjendil peab olema vähemalt kaks hajutatud väljapääsu, kus sissepääsutee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja kaitseukse valgusava laius vähemalt 0,9 meetrit.

Varjendi projekteerimisel tuleb mõelda läbi see, et varjendile tuleb projekteerida varjumise korral kasutatav varjendi ventilatsioonisüsteem lisaks hoone tavakasutuseks mõeldud ventilatsioonisüsteemile. Varjendi ventilatsioonisüsteemi töövõime peab olema tagatud välise elektrienergiavõrgu katkestusest sõltumata vähemalt 72 tunni jooksul.

Lisaks tuleb varjendi projekteerimisel, ehitamisel ja varustamisel lähtuda sellest, et varjendi eesmärgipärane kasutamine peab olema tagatud vähemalt kolm ööpäeva järjest. Seega tuleb varjendis tagada näiteks tualetikoht, pind puhta joogivee hoiustamiseks, pind jäätmete kogumiseks ja tehniline valmidus andme- ja telefoniside kasutamiseks.

Kas varjendit peab hooldama ja kontrollima?
Varjendi omanik peab kõiki varjendis olevaid seadmeid ja varustust hooldama vastavalt tootja juhistele. Sõltumata tootja juhistest peab aga varjendi omanik korraldama vähemalt üks kord aastas teatud kontrolltegevusi. Näiteks peab varjendi omanik vähemalt kord aastas teostama ventilatsiooniseadme käivitamise kontrolli, energiavarustusseadmete töökorra kontrolli, kanalisatsiooni sulgeventiili täieliku sulgumise ja avamise kontrolli, varjendi kaitseukse sulgumise ja uste tihendite korrasoleku kontrolli ja varjendi vajaliku varustuse olemasolu ja töökorra kontrolli. Vähemalt üks kord kümne aasta jooksul tuleb varjendi omanikul korraldada ruumi õhutiheduse, ülerõhunäidiku ja õhufiltrite toimimise kontroll.

Mis on varjumisplaan ja selle koostamise nõuded?
Varjumisplaan on juhend, kus tuleb välja tuua varjumise üldine korraldus, sealhulgas hoone kasutajate varjumise võimalus. Seega peab dokumendis olema kirjas, kas hoones on varjend või varjumiskoht ja kas see on avalik või mitteavalik ja kui palju inimesi saab sinna ohutult varjuda. Lisaks tuleb varjumisplaanis kirjeldada inimeste liikumist ja oodatavat käitumist varjumisplaanis käsitatud ohu korral ning esitada korruse või korruste plaan, kus on varjumiseks sobiv koht ja liikumisteed.

Juhul, kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend või kohandatud ühine varjumiskoht, võib koostada ühise varjumisplaani.

Millal tuleb hinnata varjumisvõimalusi hoones ning millal tuleb rajada varjumiskoht?
Juhul, kui hoones puudub varjend, hinnatakse hoones esmalt varjumisvõimalusi. Varjumisvõimaluste hindamine eelneb varjumisplaani koostamisele ja on osa varjumisplaanist. Kui selgub, et hoones ei ole võimalik hindamise hetkel ega ka tulevikus varjuda, tuleb leida hoone kasutajatele muu varjumisvõimalus ja määrata muu tegutsemise kord ning kajastada see varjumisplaanis. Näiteks on võimalik varjumiskoha puudumisel leida lahendus, et inimesed viiakse ohu tõenäosuse suurenemisel teise asukohta või võimaldatakse neil kasutada mõne muu hoone varjumiskohta või varjendit.

Kui varjumisvõimaluste hindamisel on selgitatud välja varjumiskoha kohandamise võimalus, kohandatakse varjendita hoonele varjumiskoht. Samuti varjumiskoha kohandab hoone omanik võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ehk enne 1. juulit 2026 ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskoht ei ole seega eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peaks paiknema võimalikult maapinna lähedal, et tagada maksimaalne kaitse. Varjumiskoha kohandamisel on sobivateks hoone osadeks eelkõige keldrid ja hoone esimene poolkorrus. Oluline on teada, et varjumiskoht on mõeldud eelkõige lühiajaliseks viibimiseks ning optimaalne viibimisaeg seal ei ületa poolt ööpäeva. Lisaks peab varjumiskohas olema ühele inimesele võimalusel tagatud 0,75 ruutmeetrit.

Mis on varjumisplaan?
Varjumisplaan tuleb koostada varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad avaliku või mitteavaliku varjumiskoha nõuetele. 

Varjumisplaanis tuleb esitada oluline teave varjumisvõimaluste kohta hoones. Oluline on, et kõik hoone kasutajad teaksid, kas ja kuhu on hoones võimalik varjuda, või kui hoones varjumisvõimalus puudub, siis kuhu tuleb varjumiseks liikuda. Vajalik on avalikustada varjumisplaani skeem ja märgistada hoonesisene liikumistee varjendisse või varjumiskohta.

Varjumisplaani kinnitab hoone omanik või tema volitatud isik või tehakse seda korteriühistu juhatuse otsusega. Samuti määratakse varjumisplaaniga hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka ametikoha või rolli kaudu. Oluline on ka teada, et varjumisplaan uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muudatused, mis võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumise võimalusi.

Olemasolevatel hoonetel ehk hoonetel, millele on 1. juuliks 2026 väljastatud kasutusluba, kehtib varjumisplaani koostamise kohustus hiljemalt 1. juuliks 2027 ehk selleks kuupäevaks peab olema olemasolevates kasutusloaga hoonetes koostatud varjumisplaan. Hoonete osas, millele ei ole 1. juuli 2027 seisuga kasutusluba antud, kehtib kohustus varjumisplaan koostada hiljemalt kasutusloa taotlemise hetkeks.

Määrus jõustub 1. juulil 2026. Määrusega saab tutvuda siin. Hädaolukorra seaduse muudatustega saab tutvuda siin.