Alkoholitarvitamise vähendamise kava ei tohi piirduda pelgalt bürokraatia suurendamisega
Sotsiaalministeerium on koostanud Eesti alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad aastateks 2025-2035, millega soovib riik rakendada alkoholi tarvitamise vähendamiseks erinevaid meetmeid nagu alkoholiaktsiisi määrade sidumine inflatsiooniga ja keelata või piirata alkoholi kaugmüüki. Koda toetab arengusuundade eesmärki, kuid tõime välja, et eesmärkide elluviimiseks plaanitavad tegevussuunad peavad olema sellised, mis ka päriselt eesmärki saavutada aitavad, mitte ei tekita lihtsalt bürokraatiat juurde.
Uute loodavate meetme kõrval tuleb hinnata ka olemasolevate meetmete toimimist
Koda tõi ministeeriumile saadetud arvamuses välja, et arengusuundade strateegilised eesmärgid ning nende elluviimiseks plaanitavad tegevussuunad olema sellised, mis ka päriselt aitavad eesmärki saavutada, mitte ei tekita lihtsalt bürokraatiat juurde. Näiteks on vaja üle vaadata, kas alkoholi müügipiirangute järelevalve on hetkel efektiivne ning kui ei, siis kuidas seda muuta selliselt, et tagada järelevalve efektiivsus ja toimimine. Rõhutasime, et vajalik on hinnata Eesti kontekstis, millised hetkel alkoholitarvitamist vähendavad meetmed toimivad ning millised mitte, ning selle põhjal teha järeldused, millised oleksid parimad meetmed, et alkoholi tarvitamist vähenda. Kuigi arengusuundade dokumendi kohaselt on WHO ja OECD andnud soovitused täiendavate meetmete rakendamiseks, siis tuleks täiendavalt analüüsida seda, millised olemasolevad meetmed võivad olla puudulikud. Oluline on, et ei kehtestata koguaeg uusi meetmeid ja piiranguid, vaid ka analüüsitakse olemasolevaid ning vajadusel loobutakse ka mõne olemasoleva meetme kasutamisest, kui need ei ole tõhusad.
Probleemi lahendamiseks on vajalik tuvastada liigtarvitamise põhjused
Leiame, et oluline on see, et alkoholi tarvitamise vähendamise 2025-2035 arengusuunad käsitleksid alkoholi tarvitamise põhjuseid. Hetkel näevad arengusuunad ette erinevaid strateegilisi eesmärke ja tegevussuundasid, mis sisaldavad peamiselt käske, keelde ja piiranguid. Samal ajal ei sisalda dokument analüüsi selle kohta, millised on Eesti alkoholi tarvitamise põhjused. Alkoholi tarvitamise juurpõhjuste väljaselgitamine annab võimaluse keskenduda tegevustele, mis aitaksid tõhusalt ennetada alkoholi liigtarvitamist ja sellega kaasnevaid kahjusid ning luua erinevaid meetmeid, mis mõjuvad probleemsetele sihtgruppidele efektiivselt, mitte ei proovi mõjutada kõiki inimesi sarnaste piirangutega.
Alkoholiaktsiisi ei tohi automaatselt siduda inflatsiooniga
Kaubanduskoda ei toeta arengusuundade dokumendis välja toodud lahendust siduda alkoholiaktsiis automaatselt inflatsiooniga. Oleme seisukohal, et alkoholi aktsiisimäärade sidumine automaatselt inflatsiooniga muudab alkoholihindade prognoositavuse keeruliseks, mis omakorda võib soodustada piirikaubanduse tekkimist ning avaldab laiemat mõju ettevõtete konkurentsivõimele. Aktsiisitõus mõjutab negatiivselt sektori investeeringuid ja pikaajalist konkurentsivõimet, mis omakorda mõjub negatiivselt ka ekspordivõimekusele. Lisaks negatiivsele mõjule sektori konkurentsivõimele, mõjutab aktsiisitõus negatiivselt ka Eesti majandust laiemalt läbi turismi vähenemise ja piirikaubanduse, mis viib raha Eestist välja. Kuigi leiame, et aeg-ajalt tuleb alkoholi aktsiisi korrigeerida, siis ei tohi seda siiski siduda automaatselt inflatsiooniga. Alkoholiaktsiiside korrigeerimise käigus tuleb võtta arvesse kõiki mõjutavaid tegureid, nagu inflatsiooni, naaberriikide (eelkõige Läti ja Soome) aktsiisipoliitikat, salaturu osakaalu ning muid olulisi alkoholi mõjutavaid tegureid.
Alkoholitarvitamise vähendamise 2025-2035 arengusuundadega on võimalik tutvuda lähemalt SIIN.