EL majandus on pöördepunktis
Euroopa Komisjon (EK) on välja öelnud oma teatises „2023. aasta kestliku majanduskasvu analüüs“, et EL majandus on pöördepunktis. Selles analüüsis esitab EK poliitilised eesmärgid aastaks 2023 ning paneb paika majanduspoliitika tegevuskava, et tugevdada koordineerimist energiašokkide negatiivse mõju leevendamiseks, praeguste probleemide lahendamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku vastupanuvõime suurendamiseks. Selles analüüsis on EK lähenemisviis üles ehitatud konkurentsivõimelise kestlikkuse neljale mõõtmele. Need 4 mõõdet on: keskonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus.
Alljärgnevalt paar punkti selles anaüüsis käitletud teemadest.
Algatuseks pöördepunktist
EK märgib, et pandeemiale reageerimiseks võetud kiired, koordineeritud ja ühtsed majanduspoliitilised meetmed on end ära tasunud. ELi majandus on pärast COVIDit taastunud sama kiiresti kui sõjajärgse buumi ajal ning reaalne SKP kasvas 2021. aastal 5,4 %. Hoolimata majandusšokist, mille põhjustas Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda, kasvas SKP ELis 2022. aasta esimesel poolel endiselt kindlalt ja kasv jäi kolmandas kvartalis positiivseks, mis oli oodatust parem tulemus. Tööturud on osutunud eriti vastupidavaks. Aga energiahindade suure surve, leibkondade ostujõu vähenemise, nõrgema väliskeskkonna ja rangemate rahastamistingimuste tõttu tekib ELis sel talvel tõenäoliselt majanduslangus. Inflatsioon kasvab kiiremini kui palgad ja see vähendab kiiresti leibkondade ostujõudu, avaldades negatiivset mõju tarbimisele. Investeeringuid mõjutavad negatiivselt kulude suurenemine, tarneahela häired ja rangemad rahastamistingimused. Kuna paljudes tärkava turumajandusega riikides ja arenenud riikides pärsib inflatsioonisurve jätkuvalt nõudlust, ei toeta väliskeskkond ELi majanduskasvu. SKP reaalkasv peaks ELis aeglustuma 3,3 %-lt 2022. aastal vaid 0,3 %-le 2023. aastal ja tõusma 2024. aastal 1,6 %-ni. Inflatsioon jääb prognooside kohaselt väga kõrgeks: 2022. aasta neljandas kvartalis peaks see saavutama kõrgpunkti 10,7 % (EL arvestuses). Kuna inflatsioonisurve laieneb põhikaupadele ja -teenustele, langeb inflatsioon tõenäoliselt vaid järk-järgult 2023. aastal 7,0 %-le ja 2024. aastal 3 %-le. Tööturu näitajad jäävad tõenäoliselt heaks, sest nõudlus tööjõu järele on endiselt suur, kuigi see on hakanud langema. Prognooside kohaselt suureneb töötus prognoosiperioodil vaid veidi ja jääb ligikaudu 6,5 % tasemele.
Tootlikkuse kohta ütleb EL järgmist - ELi konkurentsivõime ja kestliku majanduskasvu pikaajalise potentsiaali tugevdamine on majandusliku jõukuse ja sotsiaalse heaolu saavutamisel jätkuvalt otsustava tähtsusega. Rekordiline inflatsioon, sealhulgas enneolematult kõrged energiahinnad ja tarnepiirangud, on probleemiks paljudele ELi ettevõtetele, eelkõige energiamahukatele ettevõtetele ja VKEdele. See sunnib mõningaid ettevõtteid tootmist ajutiselt piirama või uksed alaliselt sulgema. Mitteraudmetallid (alumiinium ja tsink), ferrosulamid, väetised, teras ja klaas on sektorid, mis seisavad silmitsi suurimate probleemidega. ELis tootmisvõimsus kahaneb, kuid väljaspool ELi on tootmisvõimsus suurenemas (ning enamasti palju suurema CO2 jalajälje hinnaga), mille tõttu on oht, et Euroopa ettevõtete tootmisvõimsus ja turuosa vähenevad alaliselt. Ülemaailmselt konkureerivates sektorites tähendab ettevõtete sulgemine Euroopas kasvavat sõltuvust impordist. Lühiajalises perspektiivis ei saa kõige enam mõjutatud elujõulistele ettevõtetele avalduvat kõrgete energiahindade mõju leevendada võrdsete tingimuste ja ühtse turu terviklikkuse arvelt. Tootlikkuse ja konkurentsivõime püsivaks arenguks on vaja reforme ja investeeringuid, et vähendada tööstusprotsesside CO2 heidet, lahendada tööjõu nappuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse probleem, vähendada haldus- ja regulatiivset koormust, parandada maksejõuetusraamistikke ja tegeleda süstemaatiliselt hilinevate maksetega.
Tugevad tarneahelad peaksid tagama ELi varustuskindluse ja ühtlasi ülemaailmse konkurentsivõime. Tarneahelate ajutistel või püsivatel kitsaskohtadel on negatiivsed tagajärjed kogu ELi majanduses ja tööstussektorites. EL on pühendunud kaksikülemineku elluviimisele, kuid see suurendab eelkõige vajadust konkreetsete kaupade (nt teatavad toorained) ja tehnoloogiate (nt akud) järele ning sellest tulenevalt ka tarne- ja hinnasurvet.