Ettevõtjad ootavad jätkuvalt lahendusi haridusvaldkonnas olevatele kriitilistele probleemidele

Kaubanduskoda pöördus taaskord Haridus- ja Teadusministeeriumi poole, et juhtida tähelepanu tõsistele haridusvaldkonna puudujääkidele, mille olemasolu on ministeerium eelnevalt kojale tunnistanud, kuid millele ei ole jätkuvalt lahendusi. Samuti sooviti pöördumises ka selgitusi mitmetele uutele kitsaskohtadele.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõi pöördumist kommenteerides välja, et ettevõtjate mure Eesti haridussüsteemi kohta on kestnud aastakümneid, kuid nüüd on tekkinud kriitiline hetk, kus ei saa otsuseid enam kaugele tulevikku lükata. „On teatav traditsioon, et kirjutame haridusvaldkonna teemadest otsustajatele iga-aastaselt nii probleemide kui ka lahendustega. Traditsiooni osa on aga ka see, et pöördumised jäävad üldiselt tähelepanuta või kui ka probleemi tunnistatakse, siis selgeid lahendusi ikka ei paista. Samal ajal aga vananeb meie õpetajaskond, kannatab hariduse kvaliteet, on oluliselt vähenenud huvi loodusteaduste ning ka õpetajaameti vastu.“

Pöördumises juhib koda tähelepanu põhi- ja keskhariduse ebaühtlasele kvaliteedile Eesti erinevates paikades. Põhikooli osas on koda leidnud ka eelnevalt, et koolivõrku tuleb koondada ning sellega seonduvalt soovitakse teada, kas ja milliseid samme on astutud, et omavalitsused neid samme kiiremini astuksid. Keskhariduse osas on toimunud gümnaasiumite arvu vähenemine, 12 aastaga 224 koolilt 158 koolini. Kuid koja hinnangul on jätkuvalt koolide hulk liiga suur ning riigi 2025. aastaks seatud eesmärk jõuda alla 100 gümnaasiumini on keeruline täita. Sellega seonduvalt soovib koda täiendavalt teada, millised on konkreetsed sammud gümnaasiumivõrgu korrastamiseks, kas on plaanitud seada gümnaasiumile minimaalne õppijate arv ning kuidas plaanitakse saavutada 2025. aastaks seatud eesmärk.

Paltsi sõnul on ettevõtjad pikalt rõhutanud kitsa matemaatika eristamise probleemi, mis vähendab oluliselt gümnaasiumi lõpetavate õpilaste võimalusi edasiõppimiseks. „Ei ole üllatus, et Inseneeria ning teised tehnilised erialad ei ole eriti populaarsed. Kuid kui noort ei motiveerita üldse õppima nö traditsioonilist matemaatikat, siis on ka selge, et nende erialade populaarsus ei saa tõusta. Seetõttu soovimegi riigilt selget plaani inseneride juurdekasvu soodustamiseks ning vastust küsimusele, miks kitsast matemaatikat ei ole gümnaasiumitest ära kaotatud, kuigi on teada selle väga ulatuslik piirav mõju lõpetajate elukutsevalikutele ja edasiõppimisele ülikoolis.“

Koda on arvamusel, et gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste koostööd tuleb soodustada, et võimaldada õpetajate puuduses õpilastele mitmekesist kvaliteetset haridust. Kus näiteks kutseõppeasutuse õpilased võiksid käia nii üld- kui lisaainete tundides gümnaasiumis ning gümnaasiumiõpilastel võiks olla võimalused käia kutseõppeasutuses valikaineid omandamas. Seetõttu soovitakse selgitust, mis põhjustel ei ole suudetud edendada riigigümnaasiumite ja riigikutseõppeasutuste vahelist koostööd rohkem kui vaid mõned üksikud näited.