Ettevõtjad soovivad ümbrikupalga tõrjumisel teha enam koostööd maksuhalduriga
Kaubandus-tööstuskoja ettevõtjate seas läbiviidud küsitlus näitab, et ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastatagusega kahanenud. Samuti hindavad ettevõtjad, et töötasu täielikult n-ö mustalt saavate töötajate osakaal on pisut vähenenud.
Vastupidiselt eelmiste küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete poolt makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni 5 protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindavad ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6-10 protsenti.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on viimase küsitluse tulemusi vaadates positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski toonud kaasa olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu. „Kuigi ümbrikupalkade olukord on jätkuvalt murettekitav ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama on hea näha, et kergelt ei pöörduta ebaausate võtete poole, kuigi surve on tugev," sõnas Palts ning rõhutas, et tagamaks jätkuvalt heamaksulaekumine ja aus konkurents, tuleb maksuhalduril koos turuosalistega järjepidevalt mõelda uute lahenduste peale nii kontrollis kui muudes preventiivsetes meetmetes ning seadusandjal analüüsida, kuidas maksusüsteemi läbi ausat maksumaksmist motiveerida.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on amet võtnud tihedama koostöö ja infovahetuse fookusesse seoses ümbrikupalga järelevalvega riigihankeobjektidel. „Riigihangete kahe miljardi suurusest aastasest mahust moodustavad ehitushanked tervelt kolmandiku, kuid veel hiljutised kontrollid näitasid, et seitse protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest olid registreerimata ehk said töötasu täies mahus n-ö mustalt,“ ütles Reitmann.
„Riigihangetel on oluline roll majanduses ja hangete korraldamise kaudu saab mõjutada ausat konkurentsi. Meie soov on, et riigi raha ei jõuaks maksureegleid mittejärgiva ettevõtjani ja selles on oluline roll kõikidel asutustel, kes riigihankeid korraldavad. Seetõttu on meil väga hea meel, et Elektrilevi ühe suurima tellijana riigis on just selliseid põhimõtteid oma hangetes rakendamas,“ märkis Reitmann.
Elektrilevi võrguehituse valdkonnajuhi Kristo Külljastineni sõnul teeb Elektrilevi suure osa töid koostöös partneritega, sõlmides keskmiselt kolm riigihankelepingut igal tööpäeval. Külljastinen rõhutas, et Elektrilevi jaoks on väga oluline, et kvaliteet oleks tagatud nii võrgutööde tegemisel kui ka kliendisuhtluses, samuti tööohutuse jälgimisel. „Meie kogemus näitab, et ettevõtted, kes kohtlevad ausalt töötajaid ja maksavad makse, on usaldusväärsemad ka muus asjaajamises. Seetõttu oleme rakendamas kõikidesse oma lepingutesse tingimust, et partnerettevõte maksab töötasudena vähemalt 70% oma tegevusvaldkonna keskmisest,“ ütles Külljastinen.
Kaubanduskoda korraldab oma liikmete seas ümbrikupalkade teemalist küsitlust 2014. aastast. Tutvu uuringutulemustega lähemalt siit: