Ettevõtjate esindusorganisatsioonid: kütuste ja elektrienergia aktsiiside tõstmine haavaks valusalt Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet

Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teevad Vabariigi Valitsusele ettepaneku jätta diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiisimäär tänasele tasemele ehk loobuda aktsiisimäärade tõstmisest alates 01.05.2022.

Peaminister Kaja Kallasele saadetud pöördumises teevad ettevõtjate esindusorganisatsioonid ettepaneku lükata kütuste- ja elektrienergia aktsiisimäärade muutmine edasi vähemalt paari aasta võrra. Tööandjate esindusorganisatsioonid teevad ettepaneku oodata Eesti valitsusel ära aktsiisimääradega seotud õigusaktide muudatuste vastuvõtmine Euroopa Liidu tasandil ning alles seejärel koos ettevõtjatega edasise aktsiisipoliitika strateegia läbi arutada.

„Aktsiisitõusu ärajätmine ei mõjuta maksutulusid, kuid nende tõstmine mõjutab tänaste energiahindade juures väga tugevalt ettevõtjate konkurentsivõimet ning loob ideaalsed tingimused ka uue piirikaubanduse laine tekkimiseks,“ kommenteeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts pöördumist ning lisas, et pigem võib aktsiisimäära vähendamisel olla isegi teatud positiivne mõju riigieelarvele, sest tulud võivad suureneda tänu kaudsetele positiivsetele mõjudele.

Paltsi sõnul on täna ka paljud teised Euroopa Liidu riigid silmitsi energiakandjate järsu hinnatõusuga ja mitmeltki poolt kostab uudiseid, kuidas valitsused otsivad võimalusi hinda allapoole saada, ning eelkõige on selleks hoovaks just aktsiisid. „Vastuvoolu ujudes paneksid meie poliitikud Eesti tarbijad ja ettevõtjad paraku väga halba positsiooni. Kuna kütused ja elektrienergia on ettevõtjate jaoks väga olulised kuluartiklid, siis on aktsiisidel ka suur mõju meie tänaste toodete ja teenuste hindadele, ning ettevõtete võimele konkureerida välisturgudel,“ ütles ta ning lisas, et tähelepanuta ei tohi ka jätta üldise hinnatõusu negatiivset mõju inimeste ja ettevõtjate üldisele käitumisele ning kindlustundele, mis võib viia ka investeeringute ja töökohtade vähenemiseni.

Aktsiiside tõstmise edasilükkamine on vajalik tulenevalt järgmistest asjaoludest:

1. Kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärade tõstmine vähendab Eesti ettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, mis mõjutab omakorda negatiivselt ettevõtjate eksporti ja vähendab investeerimisvõimekust. Viimastel aastatel on kütuste aktsiismäärad tõusnud väga olulisel määral. Näiteks diislikütuse aktsiisimäär suurenes aastatel 2015-2020 ca 25 protsenti ning maagaasi aktsiisimäär ligi 3,4 korda, mistõttu on Eesti kütuste aktsiisimäärad Ida-Euroopa ühed kõrgemad. Kui meie lähiregioonis asuvad riigid ei tõsta kütuste aktsiisimäärasid, siis ei peaks seda tegema ka Eesti. Samuti võiks ka Eesti sarnaselt teiste lähipiirkonna riikidega kasutada oluliselt rohkem Euroopa Liidu õigusaktidega lubatud aktsiiside soodusmäärasid.
   
    
2. Mitmete kütuste ja elektrienergia hind on rekordtasemel või selle lähedal. Aktsiisimäärade tõstmisega suureneks nende hind veelgi. See kiirendab omakorda inflatsiooni ning tõstab ka elanike kulusid ning mõjutab negatiivselt eelkõige madalama sissetulekuga leibkondadele. Samas riigi vaates tähendab kõrge maagaasi, diislikütuse või elektrienergia hind seda, et selle tulemusena suureneb oluliselt käibemaksu laekumine. Ka CO2 kvoodi ühikuhind tõuseb kevadprognoosiga võrreldes hüppeliselt, tuues 2022 riigieelarvesse juurde kümneid miljoneid eurosid. Seega avaldab kütuste kõrge maailmaturuhind ning elektrienergia kõrge hind meie piirkonnas positiivset mõju riigieelarve tuludele ning leevendab aktsiisimäärade tõstmise ära jätmisega kaasnevat mõju riigieelarvele.
    
3.  Euroopa Liidus on arutlusel aktsiisidega seotud muudatused, mis puudutavad ka Eestit. Euroopa Komisjoni ettepanekud on veel üsna ebaselged, kuid mitme kütuseliigi puhul on selge, et makse tuleb pigem tõsta. Seetõttu ei ole hetkel mõistlik Eestil endal kütuste ja elektrienergia aktsiisimäärasid tõsta. EL kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi üheks osaks on energiamaksustamise direktiivi uuendamine, et viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jõustuvad plaanitud muudatused juba 1. jaanuaril 2023. a. Lisaks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku uuendada Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja lisada sinna ka maanteetransport, mille tulemusena lisandub kütusehinnale täiendav tasu või maksumäär.

Taustainfo:
01.05.2020 jõustus Eestis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatus, mille kohaselt kehtivad ajavahemikus 01.05.2020 kuni 30.04.2022 madalamad aktsiisimäärad muuhulgas diislikütusele, eriotstarbelisele diislikütusele, elektrienergiale, maagaasile, vedelgaasile, mootori-maagaasile, veeldatud olekus mootorimaagaasile, kergele ja raskele kütteõlile ning põlevkivikütteõlile.