Ettevõtlikkuse projektijuht: milleks meile ettevõtlikkus?

Ettevõtliku meelelaadi tähtsust on raske üle hinnata. Ettevõtlik inimene saab hakkama iseendaga ja suudab muuta ühiskonda – olgu siis tööandjana või -võtjana, vabatahtlikuna või mõnes muus rollis.

Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe rolli olulisust on rõhutatud nii Euroopa Liidu kui ka riiklikul tasandil, selle edendamine ja arendamine on võetud eesmärgiks ka mitmetes olulistes strateegilistes dokumentides. Sellest räägivad nii poliitikud, ettevõtjad, erinevad organisatsioonid ning järjest enam ka lapsevanemad ja muud huvigrupid.

Mis ettevõtlikkus ikkagi on ja kas seda saab arendada?

Tihti aetakse segamini või tõmmatakse võrdusmärk mõistetele „ettevõtlikkus“ ja „ettevõtlus“, arvates, et ettevõtlikud on ainult need inimesed, kel on suurepärased äriideed, juhioskused ja kes tegelevad ettevõtlusega. Oluline on aga mõista, et ettevõtlikkus on isiku omaduste ja hoiakute kogum, mis koondab endas loovust, algatusvõimet, arukat tegutsemist ning vastutustunnet ja hoolivust. Ettevõtlik inimene tahab ja suudab oma mõtted teoks teha. Sellised inimesed saavad hakkama nii enda kui ka kogukonna elu korraldamisega, oskavad töötajana oskuslikumalt märgata ja haarata võimalusi ning just selliste inimeste eestvedamisel luuakse ühiskonnas lisaväärtus nii ärilistes kui ka sotsiaalsetes ettevõtmistes. Kiiresti muutuvas maailmas, kus tuleb osata leida lahendusi, pidevalt õppida ja edasi liikuda, on ettevõtlikud inimesed eriti hinnas.

Kuna ettevõtlikkus tuleb kasuks igas eluvaldkonnas, tuleks selle arendamisele panna rõhku nii varases lapseeas, koolieas kui ka elukestva õppe raames. Ettevõtlikkus areneb läbi elukogemuse ja seda kujundab ümbritsev keskkond. Laps kasvab ettevõtlikuks inimeseks, kui ta saab piisavalt mängida ja tegutseda, ise otsustada ja ellu viia enda ideid. Samuti saab lapsega maailma asju arutades suunata teda ise mõtlema ja arukaid otsuseid vastu võtma. Siin mängib olulist rolli nii lapsevanemate, õpetajate kui ka teiste laste ja noortega tegelevate spetsialistide teadlikkus. Lisaks teoreetilistele teadmistele tuleks õpetada ka nende teadmiste praktilist kasutamist, mis aitaks luua seoseid õpitu ja päriselu vahel. Vajalik on toetada noorte initsiatiivi, isetegemise- ja avastusrõõmu ning mitte laita ebaõnnestumist. Vähetähtis ei ole siin ka täiskasvanu enda eeskuju ning tema julgustus.

Ettevõtlikkuse arendamine noorsootöös

Noorsootöö ja mitteformaalse hariduse formaat loob väga head eeldused noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Tegelikult tegelebki sellega iga noorsootöötaja, kuid tihti toimub see enesele teadvustamata ja mitte eesmärgistatult. Kui tegutseda teadlikult ja eesmärgipäraselt, kaasates kogu protsessi planeerimisse ja elluviimisesse ka noori endid ning mõtestades saadud õpikogemusi, võib saavutada suurepäraseid tulemusi.

Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel viiakse 2016–2018. aastal ellu ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“, eesmärgiga edendada ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel ning süvendada ettevõtlikku mõtteviisi. Programmi raames töötavad ülikoolide teadlased välja Eesti haridussüsteemi sobivat ettevõtluspädevuse mudelit. See koosneb paljudest komponentidest, millest üks osa (nt algatus- ja koostöövõime, motivatsioon ja probleemilahendamisoskus) toetab eelkõige ettevõtlikkuse arendamist ning teine osa on seotud ettevõtlusteadmiste ja -oskuste arendamisega.

See mudel on kõige värskem Eestis väljatöötatud n.-ö. tööriist, mis on abiks noorsootöötajatele, õpetajatele ja teistele noortega töötavatele spetsialistidele noorte ettevõtlikkuse arendamisel.

Seejuures tasub silmas pidada, et mõned teadmised ja oskused, mis seotud eelkõige ettevõtlikkusega (nt uskumused, motivatsioon, mõtlemisoskused), on olulisemad omandada nooremas eas, st üldhariduse madalamatel astmetel. Ettevõtlusteadmiste ja -oskuste omandamine algab põhikooli- või gümnaasiumiastmel ning muutub oluliseks kutse- ja kõrgharidust omandades.

Kuigi struktuur on välja töötatud pidades silmas formaalharidussüsteemi, saavad seda kasutada ka noorsootöötajad. Pädevusmudel aitab mõista, kas senine tegevus ja planeeritud tegevused toetavad või hoopis takistavad omaduste arendamist, mis aitavad ettevõtlikuks kasvada.

Oluline on siinkohal ka koostöö, nii formaalhariduses kui ka noorsootöös. Eriti viimases on küllaldaselt vabadust, aga ka arenguruumi tegemaks noorte ettevõtlikkuse edendamisel koostööd erinevate osapooltega. Noorsootöötajad võiksid teha rohkem koostööd õpetajate ja teiste kooli spetsialistidega. Töötada näiteks üheskoos välja ainekava, kus õpilased saaksid mõne tunni raames aeg-ajalt käia noortekeskuses, kus õpilastele viiksid erinevaid aktiivõppe meetodeid kasutades tundi läbi noorsootöötajad. Miks mitte ka töötada välja mõni valikaine, mis oleks spetsiaalselt ettevõtlikkuse edendamisele orienteeritud. Koostööd tuleks teha ka ettevõtjate ning teiste oma ala spetsialistide ja praktikutega. Neid tuleks kaasata õppetöösse, et noored oskaksid paremini seostada teooriat päriseluga. Seejuures ei tohi unustada kaasata noori, anda neile endile otsustaja ja vastutaja roll, seal kus võimalik. Lasta neil proovida, katsetada ja tegutseda.

Ettevõtete panus noorte ettevõtlikkuse edendamisel

Eestis on palju ettevõtteid, kes peavad väga oluliseks noorte arengut, suunates oma toetustegevusi just hariduse ja noorte valdkonna ning ettevõtlikkuse edendamisse. Neist 138 on liitunud Eesti kaubandus-tööstuskoja poolt koordineeritava koostöövõrgustikuga Ettevõtlikkuse edendamiseks. See tähendab, et nendes ettevõtetes juhendatakse noori, võetakse vastu õpilasgruppe, korraldatakse noortele konkursse, käiakse andmas külalistunde, viiakse läbi koolitusi, koostatakse õppematerjale, toetatakse materiaalselt ettevõtlikkuse arendamist ja siin võib erinevaid toetustegevusi loetlema jäädagi. Võrgustik loodi 2012. aastal just ettevõtjate initsiatiivil.

Võrgustiku info koondub veebikeskkonda www.ettevotlikkus.ee, kust leiavad kasulikku infot laste ja noortega tegelevad spetsialistid: õpetajad, noorsootöötajad, huvijuhid, karjäärispetsialistid jne. Neil on võimalik leida koostööpartnereid noorte ettevõtlikkust edendavate tegevuste elluviimiseks. Ettevõtetel ja organisatsioonidel on võimalik saada hea ülevaade, milliseid toetustegevusi teevad teised ettevõtted ning jagada infot oma tegevuste kohta.

Olulise info saab tellida endale mugavalt kord kuus e-mailile saadetava infokirjaga n.-ö. koju kätte, vajutades kodulehel linki „Liitu uudiskirjaga“. Lisaks toimuvad kaks korda aastas võrgustiku seminarid, kus tuuakse kokku erinevaid olulised osapooled arutamaks haridusmaastiku „valupunktide“, kuid ka ettevõtete ja haridusvaldkonna parema koostöö üle.

Kaubanduskoda on ettevõtlusõppe arendamise ja ettevõtlikkuse edendamisega tegelenud juba üle kümne aasta ning aktiivsemalt alates 2008. aastast, mil kutsuti kokku Ettevõtlusõppe Mõttekoda, kuhu kuulusid ettevõtlusõppe arendamisega seotud institutsioonid ja eksperdid. Mõttekoja töö tulemusena valmis 2010. aastal ka ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!“, kus sõnastati ka ettevõtlikkuse ideaalid kooliastmeti. Need on heaks abimaterjaliks noortega töötavale spetsialistile, et tegevusi teadlikumalt planeerida ja läbi viia.

10 soovitust noorte ettevõtlikkuse arendamiseks

1. Lase noorel otsustada, katsetada, anna vastutust!
2. Ära laida ebaõnnestumist, igast läbikukkumisest on midagi õppida!
3. Kiida õppeprotsessi ja tehtud pingutust, mitte tulemust. See motiveerib proovima ja uusi asju õppima.
4. Julgusta koostööle.
5. Alusta väikestest sammudest, väiksemate noorte omaalgatuste elluviimise toetamisest, kuni suuremate projektideni välja. Väiksed eduelamused annavad julgust ja motivatsiooni edasi tegutsemiseks.
6. Too noorele inspireerivaid näiteid ja vii ta kokku erinevate elualade praktikutega. Kuid edulugusid presenteerides tuleks rääkida ka ebaõnnestumistest. See aitab samastuda ning on motiveeriv.
7. Tekita uudishimu ja aita leida seoseid, et noor saaks aru, miks ta midagi õpib.
8. Õppimine ja õpetamine olgu interaktiivne, praktiline ja põnev!
9. Lase noorel olla väärtuste looja, ära tee temast pelgalt teenuse tarbijat!
10. Ole ise ettevõtlik eeskuju!

Artikkel ilmus esmakordselt noorsootöötjatele mõeldud ajakirjas Mihus (oktoober 2017).