Euroopa Liidu erakorraliste meetmete pakett vajab suuremat konkreetsust

Euroopa Komisjon on tulnud välja erakorraliste meetmete paketi ettepanekuga, mille eesmärk on tagada tulevaste hädaolukordade korral kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ning kriisis oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus. Kaubanduskoda toetab ettepaneku eesmärki, kuid samas näeme selles mitmeid probleemseid kohti.

Paketi kohaldamisala peab olema selge ja põhjendatud 
Tõime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud seisukohtades välja, et piiavalt täpselt ei ole määratletud termineid nagu „kriis“, „ühtse turu hädaolukord“ ja „kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused“. Kaubanduskoda leiab, et paketis sisalduvad mõisted ja ka meetmed peavad olema täpselt ja ühemõtteliselt määratletud, et vältida probleeme meetmete rakendamisel ja seeläbi tagada ka õiguskindlus. 

Muu hulgas annab komisjoni meetmete pakett Euroopa Komisjonile õiguse nõuda ettevõtetel võtta vastu ja eelisjärjekorras täita tellimusi kriisi seisukohast olulise kauba tootmiseks või tarnimiseks ning nõuda ettevõtetelt teavet seoses kriisi seisukohast oluliste kaupade ja nende osade tootmisvõimsuse ja võimalike olemasolevate varude kohta. Kaubanduskoda on seisukohal, et kui Euroopa Komisjonile antakse sellised ulatuslikud volitused, siis peavad olema kehtestatud ka väga täpsed ja selged kriteeriumid,  mis õigustavad selliseid teabenõudeid ja sekkumisi ettevõtete tegevusse. Lisaks märkis kaubanduskoda oma arvamuses, et nimetatud nõudmised kujutavad endast ettevõtetele väga suurt koormust ning aruandluskohustust, mis kriisi olukorras on ettevõtetele ebamõistlikult koormav. 

Lisaks rõhutasime ministeeriumile saadetud kirjas, et  ettevõtete teabenõude puhul tuleks järgida äärmise vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, kuna nõutav teave on ettevõtete jaoks väga tundlik äriteave. Sellest tulenevalt on väga oluline, et säiliks ettevõtlusvabadus ning ärisaladuse kaitse. Kaubanduskoda on ka seisukohal, et esitatud teabe suhtes tuleb rakendada kõige rangemaid andmekaitsenõudeid ning teabe esitamine peab toimuma vabatahtlikkuse alusel, kuna kriisiolukorras võib ettevõtte jaoks tundliku info avalikustamine ning lekkimine kaasa tuua ohtlikud tagajärjed.  

Lisaks ei sisalda komisjoni ettepanek väiksemate ettevõtjate jaoks lihtsustatud korda, kuid paketi meetmed toovad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks tõenäoliselt kaasa suure mõju ja võimalikud kulud. Seega on kaubanduskoda arvamusel, et väga vajalik oleks luua väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks lihtsustatud kord, arvestades võimalik mõju ja kulusid. 

Karistavad meetmed kriisi ajal ei toimi 
Plaanitava ettepaneku kohaselt saab Komisjon määrata trahve, kui ettevõte kohustuslikele teabepäringutele ei vastata või esitab valeinformatsiooni. Samuti saab määrata trahve juhul, kui ettevõte ei nõustu Komisjoni ettepanekul prioriseerima kriisis oluliste toodete tootmist ning ei põhjenda piisavalt enda keeldumist. Trahvi suuruseks on kuni 200 000 eurot.  

Kaubanduskoda ei toeta trahvi määramist kriisi ajal, kuna ettevõtete tegevus on niigi kriisi olukorras komplitseeritud ning samuti on ettevõtted kriisi lahendamise seisukohalt väga olulised, et tagada kaupade ja teenuste vaba liikumine. Seega on vaja soodustada koostööd kõigi osapoolte vahel ning selliste suuremahuliste trahvide määramine kriisi lahendamisele kaasa ei aita.  

Euroopa Komisjoni erakorraliste meetmete paketiga saab lähemalt tutvuda SIIN.