Finantsinspektsiooni rahapesuvastane juhend on ebamõistlikult karm
Koda pöördus Finantsinspektsiooni poole seoses „Krediidi- ja finantseerimisasutuste organisatsioonilise lahendi ning ennetavate meetmete rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks“ juhendiga. Pöördumises palusime selgitada, millistest asjaoludest tulenevalt on juhendis nimetatud näidetes leitud, et tegemist on ebahariliku ja rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusele viitavate asjaoludega.
Sulgetakse ka pikaajaliste toimivate Eesti ettevõtete kontosid
Aina karmistuvad rahapesu tõkestamise reeglid on pannud Eesti pankasid ettevõtete kontosid sulgema, nende avamisest loobuma või makseid peatama ning koja hinnangul on sellise käitumise trend olnud alates möödunud aastast kasvav. Kontode sulgemisega ja maksete peatamisega seisavad silmitsi mitte ainult mitteresidentidest ettevõtted, vaid ka Eesti firmad, kellest paljud tegutsevad juba aastakümneid. Koda saab iga kuu mitmeid pöördumisi ettevõtetelt, kelle kontod on Eesti pankades suletud ja kelle edasine äritegevus seetõttu tugevalt häiritud või isegi võimatu.
Rahvusvaheliste standardite kohaselt peaksid rahapesu tõkestamise juhised keskenduma eelkõige riskide haldamisele ja juhtimisele. Pangad võtavad oma riskiisu määramisel aluseks Finantsinspektsiooni soovituslikud juhised, Rahapesu Andmebüroo juhised ja Pangaliidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ja suunised. Kahjuks oleme täna olukorras, kus riskide haldamise ja juhtimise asemel on asutud riske vältima.
Tegevusaadress kortermajas võib viia konto sulgemiseni
Juhendis toodud näiteid, viise ja juhiseid arvestades võib rahapesukahtlus tekkida väga paljude isikute suhtes. Ka seal, kus selleks puudub igasugune põhjus, sest ettevõtja käitumine vastab tavapärasele äripraktikale, kuid juhise kohaselt tuleks seda käsitleda kahtlasena. Näiteks, kui isiku tegevuskoha aadress asub kortermajas, kui ettevõttel ei ole kauba transportimiseks vajalikke eriseadmeid või kui ettevõttel on seos riikidega või nende riikide naaberriikidega, mis on seotud suurema rahapesu riskiga. Selle tulemusena võivad pangad sulgeda need kontod, mille kaudu tehakse ebaharilik tehing. Sulgemisega on pank järginud talle suunatud reegleid. Koja hinnangul võimaldavad toodud näited juhendist kahtlustada ebaproportsionaalselt suurt hulka isikutest ja tehingutest seotuses rahapesu või terrorismi rahastamisega ega ole seetõttu kohased.
Pangakontode sulgemine on sundinud ettevõtjaid kasutama teisi kanaleid
Lisaks tõime oma pöördumises välja, et kontode sulgemine (kliendisuhte lõpetamine) on viinud ettevõtted kasutama vähem reguleeritud või üldse reguleerimata kanaleid. Näiteks on ettevõtted sunnitud kasutama rohkem sularaha (sh transporditakse seda üle riigi piiride) ja seega kaob veelgi enam ära ülevaade raha käitlemisest. Samuti kasutavad ettevõtted oma tehingute teostamiseks tasu eest eraisikute kontosid. Seetõttu ei aita kliendisuhete lõpetamine sageli kaasa rahapesu tõkestamisele.
Kaubanduskoda on nõus, et arvestades Eesti majandus- ja ärikeskkonna avatust, üldist finantssektori globaliseerumist ja finantsteenuste tehnilist arengut, on rahapesu tõkestamiseks oluline kehtestada selged põhimõtted ja kontrollimehhanismid, mis välistaksid ebaseaduslike ja läbipaistmatute finantsskeemide kasutamise. Kuid leiame, et rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid ei ole kõikidel juhtudel ühesugused, mistõttu on oluline rakendada iga kliendi puhul riskipõhist hindamist. Rahapesu riskide hindamise tulemuseks ei peaks olema mitte riskide igasugune vältimine (või hoolsusmeetmetega seonduvate kulutuste minimeerimine), vaid tuvastamine, milline on kliendiga ja ärisuhtega kaasnev riskiprofiil.