Hädaolukorra seaduse eelnõu paneb elutähtsa teenuse osutajale suuri kohustusi, kuid ei loo riigipoolset piisavat kompenseerimismehhanismi

Riigikantselei on koostanud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, mille tulemusel laieneb elutähtsa teenuse osutajate ring, tekib üleriigiline sektoripõhine riskipilt ja elutähtsa teenuse osutajal tekib kohustus viia läbi elutähtsa teenuse osutaja töötajate taustakontrolli. Koda on seisukohal, et eelnõus on mitmeid probleemkohti seoses taustakontrolli ja auditi nõuetega ning mitmed sätted vajavad konkreetsemat sõnastust.  

Taustakontrolli teostamise nõue peab olema sätestatud seaduses 
Kaubanduskoda nägi eelnõus mitmeid probleeme seoses elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO) kohustusega teostada taustakontrolli teatud töötajate suhtes. Eelnõu kohaselt see, kelle suhtes taustakontrolli tuleb teostada, tuleneb ühest küljest seadusest ja teisest küljest ETO koostatud riskianalüüsist.  

Antud lahendus võib koja hinnangul tekitada probleeme näiteks olukorras, kus ETO soovib taustakontrolli teostada mõne välispartneri töötaja kohta. Juhul, kui taustakontrolli alus tuleb osaliselt seadusest ja osaliselt riskianalüüsist, siis tõenäoliselt nõustutakse üksnes seaduses sätestatud aluste kontrollimisega, kuna vastaspool ei pruugi tunnistada asjaolu, et riskianalüüs lubab teostada isiku üle taustakontrolli. Oleme seisukohal, et ebaselgusete ja probleemide vältimiseks peaks taustakontrolli tegemise alus tulenema ainult ja selgesõnaliselt seadusest. 

Eelnõu kohaselt tuleb ETO-l tasutakontrolli raames kontrollida andmeid töötaja teovõime ja karistuste kohta. Just välisriigi töötajate või koostööpartnerite töötajate taustakontrolli puhul näeme probleemina asjaolu, et ettevõtetel puuduvad ilmselt ühtsed teadmised välisriikide andmebaaside kui ka välisriikides klassifitseeritud kuritegude ja nende aegumiste kohta. Eriti probleemseks võib osutuda kolmandate riikide andmebaasidest informatsiooni hankimine ja hindamine. Tulenevalt sellest on koda seisukohal, et riik peab toetama ETO-de taustakontrolli tegemist, näiteks luues taustakontrolli võimaldavad rakendused või registrid. 

Riik peab looma toetusmeetmed elutähtsa teenus osutajatele 
Kaubanduskoda tõi Riigikantseleile esitatud arvamuses välja, et riik peab looma ETO-ks kvalifitseeruvatele ettevõtetele kompensatsiooni mehhanismi, et oleks kompenseeritud ETO kohustuste täitmisega kaasnevad kulud. Erasektor ei pea panustama riigikaitsesse nii ulatuslikul määral ilma kompensatsioonideta, kuna ETO nõuded ei ole võimalik ettevõtetel täita sisemiste ressursside, kasumi ja teenuse lõpphinna suurendamise arvelt. Seega peab riik looma ETO-dele toimiva kompenseerimise mehhanismi. 

Auditi teostamise võimalused peavad olema selgesõnaliselt sätestatud 
Hädaolukorra seaduse eelnõu kohaselt võib riikliku või haldusjärelevalve tegemiseks tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks.  

Koda asus seisukohale, et auditi läbiviimise nõuded peaksid olema selgelt reguleeritud, millal toimub auditi läbiviimine ETO ja millal järelevalveasutuse kulul ning millistel juhtudel seda teha tohib. Näiteks ETO oma kuludest teostatav audit võiks olla asjakohane ainult juhul, kui järelevalvemenetluse raames on tuvastatud ETO poolne rikkumine. 

Eelnõu kohaselt jõustuvad plaanitavad muudatused 2024. aasta 18. oktoobril. Tegemist on CER direktiivi sätestatud tähtajaga.  

Plaanitava hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ülevaatega on võimalik tutvuda SIIN.