Jõustusid muudatused millega laiendati rehvide, mootorsõidukite ja põllumajandusplasti tootjate mõisteid jäätmeseaduses

10. jaanuaril jõustusid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatused, millega laiendati jäätmeseaduses rehvi tootjate ja mootorsõiduki tootjate mõisteid ning täpsustati laiendatud tootjavastutusega seotud sätteid. Muudatuste eesmärk on kehtestada meetmed, millega välditakse ja vähendatakse jäätmete tekitamist.

Laienenud on rehvi tootja mõiste
Võrreldes varasemaga on termini „rehvi tootja“ määratlus laiem, mis tähendab, et rehvi tootja on ka isik, kes laseb rehve Eestis turule iseseisva tootena „rehv“ või haagise, pukseeritava seadme, maastiku- või mootorsõidukiga koos. Tootja terminile on lisatud nüüd klausel, et rehvi tootja on isik, kes laseb rehve turule mis tahes müügiviisil. Rehvi tootja terminit laiendati õigusselguse ja täpsema regulatsiooni eesmärgil ning et luua selle abil ühtne tootjavastutussüsteem. Seni kehtinud rehvi tootja termin määratles rehvi tootjana üksnes isikut, kes laseb rehve Eestis turule rehve iseseisva tootena.

Rehvi tootja termini laiendamine loob ühtse tootjavastutussüsteemi, kus edaspidi saab kõik rehvid piiramata koguses vanarehvide kogumispunkti viia. Lisaks ei pea tootjad enam enne veenduma, et tasuta ei võetaks vastu vanarehve romusõidukite töötlemisega tegelevalt hooldustöökojalt. Lisaks kohaldatakse tootjavastutuse nõudeid edaspidi probleemtoodete ja probleemtoodete tootjate suhtes müügiviisist olenemata, st kaugmüügi ja elektroonilise müügi kanaleid kasutavate tootjate ja turustajate kohustused on samasugused tootjatega, kes kasutavad kauba turule laskmiseks müügikohta.

Mootorsõiduki tootjaid mõiste on muutunud
Jõustunud muudatuste kohaselt on edaspidi mootorsõiduki tootja isik, kes suunab Eesti turule M1 (reisijateveoks ettenähtud mootorsõiduk, millel on lisaks juhtistmele kõige rohkem kaheksa istekohta), N1 (kaubaveoks ettenähtud sõiduk, mille suurim mass ei ületa 3,5 tonni) ja L2e (kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ja mille sädesüütega sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori suurim kasulik võimsus ei ületa 4 kW või mille elektrimootori suurim püsi-nimivõimsus ei ületa 4 kW) kategooria sõidukeid. Lisaks lisati tootja terminile klausel, et mootorsõiduki tootja on isik, kes laseb mootorsõidukeid turule mis tahes müügiviisil. Varasemalt kehtinud seaduse kohaselt oli tootja üksnes see, kes toob tooted Eestisse sisse.

Lisaks on nüüd mootorsõiduki osade tootja isik, kes suunab Eesti turule M1, N1 ja L2e kategooria sõidukite osasid. Varasemalt kehtinud jäätmeseaduses ei olnud täpsustatud, millistele mootorsõidukite osadele kohaldub mootorsõidukite tootjavastutus. Lisaks lisati nüüd tootja terminile klausel, et mootorsõidukite osade tootja on isik, kes laseb mootorsõidukite osasid turule mis tahes müügiviisil.

Muutus ka põllumajandusplasti tootja mõiste
Muudatustega täpsustati põllumajandusplasti tootja terminit. Tootja terminile lisati klausel, et põllumajandusplasti tootja on isik, kes laseb põllumajandusplasti turule mis tahes müügiviisil. Varasemalt kehtinud seaduse sõnastuse kohaselt oli tootja see, kes tõi tooted Eestisse sisse.

Tagatisraha võib nüüd rakendada rohkematel pakenditel
Jõustusid ka pakendiseaduse muudatused, millega laiendati pakenditelt tagatisraha rakendamise võimalust. Juba varasemalt sai tagatisraha rakendada klaasist ja plastpakendist õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, klaas, plast ja metall õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile ning  kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorra- ja korduskasutuspakendile. Tänu jõustunud muudatustele võib tagatisraha rakendada ka teistele pakenditele.

Jõustunud muudatustega on võimalik tutvuda SIIN.

Kui teil tekib täiendavaid küsimusi jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuste kohta, siis võtke ühendust aadressil juristid@koda.ee.