Kaks eesolevat töövõitu seoses tööõiguse paindlikumaks muutmisega
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli hiljuti välja töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu uuendatud versiooniga, milles sisalduvad ka mitmed koja ettepanekud. Näiteks on eelnõusse lisatud punkt, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkepäeva. Koja ettepanekul on leevendatud ka paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise tingimusi.
Iganädalase puhkeaja osas taastub varasem olukord
Ettevõtetele on viimase aasta jooksul valmistanud muret Euroopa Kohtu 2023. aasta otsusest tingitud tõlgendus, et tööandja peab tagama töötajale iganädalast järjestikust puhkeaega koos igapäevase puhkeajaga varasema 48 tunni asemel vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajate puhul varasema 36 tunni asemel 47 tundi. Selle tulemusena pidid tööandjad tegema muudatusi tööajakorralduses, millega kaasnes tööandjatele täiendav töökoormus ja kulud. Lisaks vähenesid ka graafikuga töötaja võimalused saada endale sobivam töö- või puhkusegraafik.
Koda andis sellest probleemist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada 2023. aasta novembris ning tuletasime probleemi uuesti meelde 2024. aasta mais. Praeguseks on ministeerium koja ettepanekut arvesse võtnud ning lisanud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõusse punkti, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Muudatuse tulemusena taastub varasem pikaaegne praktika, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada töötajale igal nädalal kokku minimaalselt 48 tundi järjestikust puhkeaega ning graafikuga töötaja puhul 36 tundi.
Tekib võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkulepe
Koda on viimaste aastate jooksul korduvalt teinud ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandja ja töötaja saaksid paindlikumalt kokku leppida tööajas. Kehtiva töölepingu seaduse kohaselt tuleb töökoormus kokku leppida konkreetse numbrina, näites tööaeg on 20 tundi nädalas. Samas ei luba seadus tööaega kokku leppida ajavahemikuna, näiteks 20-30 tundi nädalas.
Olukord võib peagi muutuda, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib lisada töölepingu seadusesse paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimist võimaldava regulatsiooni, mille kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida lisatundide tegemises. See tähendab, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
Eelnõu näeb ette mitmeid lisatingimusi, milliste töötajate osas ja mis tingimustel on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet. Võrreldes eelnõu esialgse versiooniga on neid tingimusi koja ettepanekul leevendatud.
Näiteks uuendatud eelnõu kohaselt võib paindliku tööaja kokkuleppe sõlmida ka töötaja, kes omandab kutseharidust tasemeõppes või kes on alla seitsmeaastaste lapse vanem. Eelnõu varasem versioon ei lubanud sellisel töötajal paindliku tööaja kokkulepet sõlmida.
Lisaks on koja ettepanekul jäetud eelnõust välja nõue, et tööandja ja töötaja võivad lisatundides leppida kokku kuni kümne tunni ulatuses. Eelnõu uuendatud versiooni kohaselt võivad pooled lisatundides kokku leppida kuni täistööajani.
Vähemalt osaliselt on ministeerium arvesse võtnud ka koja ettepanekut, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel ei peaks nõudma kõikide töötajate osas, et neile makstakse vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka. Eelnõu uuendatud versioonis on kirjas, et kui tegemist on alaealisega või kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi, siis ei tule töötajale maksta vähemalt 1,2-kordset miinimumpalka.
Koda tõi ministeeriumile saadetud kirjas välja, et meie esimene eelistus on see, et paindliku tööaja kokkuleppe regulatsioon muutuks veelgi paindlikumaks. Samas mõistame, et eelnõus sisalduv lahendus on kompromiss erinevate huvigruppide ettepanekute vahel. Seetõttu andsime ministeeriumile teada, et toetame eelnõus sisalduvat lahendust kui kompromissi. Lisaks rõhutasime, et paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimist võimaldav regulatsioon peab võimalikult kiiresti jõudma töölepingu seadusesse.
Jõustumise aeg ei ole teada
Eelnõu kohaselt jõustuvad töölepingu seaduse plaanitavad muudatused üldises korras ehk kümnendal päeval pärast nende avaldamist Riigi Teatajas. Praeguseks ei ole valitsus veel andnud eelnõule oma heakskiitu. Kui see tuleb, siis peab ka riigikogu võtma selle eelnõu vastu. Seega pole tänaseks veel kindel, kas, millises sõnastuses ja millal need muudatused jõustuvad.
Töölepingu seaduse plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.