Kaubamajal algab igal hommikul uus võidujooks

Kui inimeste palgad ja tarbimine kasvavad, kas siis võib riigi suurimal kaupmehel minna halvasti? Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp väidab, et võib. Edu nimel tuleb kõvasti tööd teha.

Tallinna Kaubamaja kontsernis on ligi sada poodi. Ettevõtte Partnerkaardi omanikke on üle kuuesaja tuhande – mitte palju vähem kui Eestis kokku töövõimelist elanikkonda. Viimasel ajal on tublisti kasvanud
Eesti inimeste palgad ja ostujõud. Sellises olukorras justkui ei saakski riigi suurimal „jaekaupmehel“ Tallinna Kaubamajal halvasti minna – ettevõtte mastaap ja jõud on lihtsalt nii suur ja äriedu garanteeritud.

Aga Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp ütleb, et saab küll. „Suurust ja mastaapi saab kasutada eelisena, aga see võib valede otsuste puhul tähendada ka kõrgelt kukkumist. Konkurents Eesti jaekaubanduses on ülitihe ja piltlikult öeldes algab igal hommikul uus võidujooks, kelle poolt klient oma rahakotiga hääletab.“

Nii tahab Tallinna Kaubamaja jätkata seda, millel Puusepa arvates tänane suurus ja edu põhinevad: teha rohkem, kui kliendid ootavad ja oskavad soovida, olles sealjuures äriliselt efektiivne ja omades pikaajalist strateegiat.

Palju räägitakse e-kaubandusest ja Tallinna Kaubamaja Grupp ei ole jäänud loorberitele puhkama. Tegutsevad nii eSelver kui ka kaubamaja e-pood. Mõeldes maailma e-kaubanduse järjest laienevale ookeanile, kuidas kavatseb Tallinna Kaubamaja selles ujudes pinnale jääda?

Puusepp ütleb, et e-kaubandusest on järjest valjema häälega räägitud juba vähemalt kümme aastat. Millised on selle kauplemisviisi reaalsed mõjud traditsioonilisele kaubandusele, seda võib tema arvates näha näiteks USAs või Inglismaal.

„Vale oleks seda ignoreerida ja eitada. Samas ei maksa ka uskuda müüte, et globaliseeruv e-kaubandus mõjuks fataalselt lokaalsemalt tegutsevatele jaekaupmeestele. Edukaks osutuvad need, kes suudavad parimal viisil kombineerida kõiki jaotuskanaleid,“ ütleb Puusepp.

Ta näeb kaht selget trendi: e-kaupmehed on asunud avama füüsilisi poode ning niiöelda vanad traditsioonilised kaupmehed ekanaleid. Pigem on siin seega tegemist üksteist täiendavate võimalustega, mida ka Tallinna Kaubamaja kliendid Puusepa arvates täna ootavad.

„Just seda me ka teeme: oleme oma klientidele ühe müügikanali võrra lähemal.“

Nii polegi tema arvates tähtis, kui suur või väike on e-kaubanduse osakaal Tallinna Kaubamaja kogumüügist – klient saab lihtsalt ostmiseks valida talle kõige sobivama kanali.

Tallinna Kaubamaja grupp on jõudsalt laiendamas poepinda ehk müügiruutmeetreid. Kerkivad uued Selverid, vana Tallinna Kaubamaja lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus ja kaasaegsem. Seda arengut on raske mõista, kui mõtleme kaubanduse kolimisele internetti ja konkurentsi tihenemisele. Mõned siiski usuvad, et Eestiski on veel ruumi uutele super- ja hüpermarketitele ning kaubanduskeskustele.

Puusepp leiab, et pakkumise üleküllus on kaupmeestele märksa suurem oht kui e-kaubandus. Ta ütleb, et kaubanduspindasid tekib juurde selgelt kiiremas tempos, kui kasvab Eesti inimeste ostuvõime – seda kõike veel väheneva ja vananeva rahvastiku taustal.

Me saame näha nii võitjaid kui ka kaotajaid. Probleemid tekivad Puusepa arvates kaubanduskeskustel, kes ei suuda teistest piisavalt eristuda ja lihtsalt kopeerivad olemasolevat. Arendajad saavad sellest muidugi aru ning püüavad lisaks kaubandusele pakkuda järjest enam eristuvaid teenuseid ja meelelahutust – ehitusjärgus T1 kaubanduskeskus Peterburi teel on selle üks näide.

„Mis puudutab Kaubamaja, siis selles osas mina kindlasti probleeme ei näe. Kaubamaja kujul on tegemist väga selgelt eristuva ja erinäolise kaubandusformaadiga, millel on väärikas ajalugu ning tugev bränd nii sisult kui vormilt. Kaubamaja õigesti edasi arendades on meil mis tahes muude keskuste ees väga suur eelis,“ ütleb Puusepp.

Selles usus leiabki ta, et Eesti väärib suuremat ja nüüdisaegsemat Kaubamaja, ning seda on kontsern praegu hoogsalt kavandamas.

Uue kaubamaja arhitektuurse lahenduse osas lõpeb peagi arhitektuurivõistlus, millele esitati 15 tööd. Varsti saame aimu, milline kaubandusmeka keset Tallinna kerkib. Puusepp ei käi veel veksleid välja valmimistähtaja osas.

Puusepp ütleb, et plaanis pole teha Kaubamaja asemele veel üht kaubanduskeskust. „Uus Kaubamaja on nii sisult kui vormilt teine kaubanduskvaliteet, mida Tallinna linnasüda kahtlemata ka väärib. Tunnistan ausalt, et ma ei muretse absoluutselt selle pärast, et Kaubamajale tulevikus kliente ei jätku. Olen kindel, et nende inimeste osakaal Eesti rahvastikus, kes tahavad ja saavad endale lubada parimat kvaliteeti, järjest suureneb. Seega ka pessimistlike prognooside kohaselt ei tohiks sihtklientide arv oluliselt kahaneda, peame keskenduma sellele, et taipaksime pakkuda õigeid kaupu ja emotsioone. Lisaks soosib asukoht ka turistide teenindamist,“ ütleb ta.

Tallinna Kaubamaja juht ei muretse ka jõudsalt paisuva Selveri keti tuleviku pärast – ta ütleb, et korralikke toidukauplusi vajavad inimesed alati. Isegi siis, kui on võimalik toit netist tellida.

Kõige positiivse taustal mängib Tallinna Kaubamaja minoorsemaid noote jalatsi- ja ilutoodete kaubanduses. Firma 2016. aasta majandusaruandest selgub, et nendel aladel on konkurents kasumi ära söönud. Seevastu muud valdkonnad, näiteks automüük, õitsevad.

Jalatsiäri ei lähe Puusepa sõnul Eestis peaaegu kellelgi hästi. Peamiseks põhjuseks on suur ülepakkumine, millele sekundeerivad viimase viie aasta nigelavõitu talved, mis pärsivad müüki ja kipuvad varusid kaupmeeste ladudesse kuhjama.

„See on sektoris toonud kaasa ka pankrotte, turult lahkumisi ja kaupluste sulgemisi. Turg normaliseerub vähehaaval ja tugevamad jäävad,“ arvab Puusepp.

Ilutoodete vallas mõjutab tema sõnul müüki oluliselt e-kaubandus. Aga ka asjaolu, et inimesed saavad endale lubada järjest enam reisimist ning sealhulgas ka soodsaid oste laevadelt ja lennujaamadest.

Tallinna Kaubamaja Gruppi kuuluvad ettevõtted tegelevad jae- ja hulgikaubandusega ning moodustavad enam kui kümnendiku kogu Eesti jaekaubandusest, andes seejuures tööd enam kui 4100 inimesele. Gruppi kuuluvad Tallinna ja Tartu Kaubamaja, Selverid, Viking Motors, KIA, ABC King, SHU, I.L.U., Viking Security jt firmad.

Lisaks Eestile toimetab firma ka Lätis ja Leedus. Seal on Puusepa sõnul inimeste eelistused ja tarbimisharjumused ning kogu kaubanduspilt veidi teistsugused kui Eestis.

Autokaubandus on üks Kaubamaja Grupi kiiremini kasvavaid valdkondi.

Esmakordselt ilmus trükises „Eesti Parimad Ettevõtted 2017“

Artikli autor: Toivo Tänavsuu