Kaubanduskoda ei toeta kavandatavat automaksu, millel pole ei selget eesmärki ega arusaadavat mõju

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Rahandusministeeriumi poole ja tõi enda hinnangul välja väga olulised ja põhimõttelised küsimused, millele tuleb leida vastus enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.

Kaubanduskojale jääb siiski ebaselgeks, mis on plaanitava mootorsõidukimaksu eesmärk. Koda tõstatas küsimuse, kas Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt on mootorsõidukimaks keskkonna- või omandimaks ning soovib teada kui palju aitab mootorsõidukimaksu kehtestamine vähendada sõidukite CO2 heidet? Ühtlasi ootab koda vastust, miks tuleb vanade sõidukite lõpuni tarbimist eelistada uutele ja keskkonnasõbralikumatele sõidukitele ning kas riik plaanib teha muudatusi ühistranspordikorralduses, et veelgi rohkem soodustada ühistranspordi kasutamist?  Nendele ja veel paljudele kaubanduskoja poolt tõstatatud küsimustele tuleb leida vastused enne kui ministeerium hakkab koostama mootorsõidukimaksu seaduseelnõud.

Eraldi vajaks analüüsimist seegi, milline mõju oleks maksul elanikkonna kihistumisele, kuna näiteks maapiirkondades võib laste osalemine huviringidest või -koolidest osutuda keerukamaks ning vähendada kokkuvõttes nende võimalusi eneseteostuseks tulevikus.

Hiljuti kaubanduskoja liikmesettevõtete seas läbi viidud automaksu küsitluse tulemus näitas, et 73 protsenti vastanutest on vastu või pigem vastu mootorsõidukimaksu kehtestamisele. Toodi välja, et mootorikütuste aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning see vastab väga hästi ka saastaja maksab printsiibile. Hetkel jääb mulje, et uue maksu kehtestamise peamine eesmärk on saada riigieelarvesse juurde ca 120 miljonit eurot, kuid keskkonnaalased eesmärgid on tagaplaanil. Samuti rõhutasid paljud, et plaanitav maks on keeruline, ebaõiglane ja läbipaistmatu.

„Hetkel ei ole selge, kas uue maksu eesmärk on täita keskkonna eesmärke või suurendada üksnes riigi maksutulusid ja sellises olukorras ei ole võimalik arutada plaanitava maksu detailide üle,” sõnas kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ning lisas, et juhul kui eesmärk on saada lisaraha muude põhjendatud kulude katteks, tuleks selleks otsida sobivamaid lahendusi näiteks ka käibemaksu või tulumaksu raames ning argumenti, et teistes riikides selline maks on ja Eestis ei ole, ei saa võtta tõsiselt.

Kui Rahandusministeerium on andnud ammendavad vastused koja toodud küsimustele ja viinud läbi täiendavad analüüsid ning ka seejärel peab endiselt vajalikuks ja mõistlikuks mootorsõidukimaksu kehtestamist, siis peab kaubanduskoda oluliseks, et uus maks vastaks järgmistele põhimõtetele: maksustada tuleb üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid ehk sõidukeid, millel on kehtiv liikluskindlustus; maksu kogumine võiks toimuda liikluskindlustuse kaudu ning see peaks olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või vähemalt vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamiseks.