Kaubanduskoja 2024. aasta kolmanda kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2024. aasta kolmandas kvartalis kirjalikult arvamust 48 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kolme kvartaliga kokku on koda esitanud riigile 143 kirjalikku arvamust.
Koja juhatus kohtus haridusminister Kristina Kallasega, et saada ülevaade riiklikust hariduse strateegiast, samuti oli juhatusel kohtumine ka erakond Parempoolsete esindajatega. Koja esindajad kohtusid majandus- ja tööstusminister Erkki Keldoga ning oli mitmeid iganädalaseid kohtumisi erinevate ministeeriumite, riigiasutuste ja Riigikoguga, et tagada ettevõtluskeskkonna stabiilsus ning jätkusuutlikus.
Kolmandas kvartalis olid tugevas fookuses erinevad maksuteemad, sh kaitsemaksuga seonduv. Näiteks tegime valitsusele ettepaneku loobuda ettevõtete kasumi täiendavast maksustamisest ja kehtestada selle asemel tähtajaline riigikaitse tasu, mille suurus oleks 0,1 protsenti juriidilise isiku bilansimahust. Seda ettepanekut ei võetud arvesse. Samas on positiivne, et rahandusministeerium lisas tulumaksuseaduse muutmise eelnõusse mitmeid koja ettepanekuid seoses maksuvabade piirmäärade tõstmisega ning loobuti magusa joogi maksu kehtestamisest.
Kolmandas kvartalis saatsime erinevatele ministeeriumitele mitmeid ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks, sh ettevõtjate kulude ja koormuse vähendamiseks. Näiteks tegime taaskord ettepaneku tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, leevendada töötervishoiuteenuse kättesaadavuse probleemi ning vähendada bürokraatiat seoses töötasu arestimisakti täitmisega. Keskkonnateemadest oli fookuses kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mis ei paku ettevõtjatele soovitud investeerimiskindlust ning vähendab konkurentsivõimet.
Augusti lõpus avasime Miinisadamas, Eesti mereväe baasis Ärihooaja, kus pidas traditsioonilise ärihooaja avakõne kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman. Oma kõnes rõhutas Luman, et meil tuleb väga kriitiliselt vaadata otsa kogu avalike teenuste spektrile ning teha valikuid, mida jätta ja mida mitte.
2024. AASTA III KVARTALI OLULISEMAD TEEMAD
Olime vastu ettevõtete kasumi täiendavale maksustamisele
Saatsime koos tööandjate keskliiduga valitsusele ettepaneku, et ettevõtete kasumi täiendava maksustamise asemel võiks kehtestada tähtajalise riigikaitse tasu, mida tuleb maksta enne majandusaasta aruande esitamist ja mille suurus oleks 0,1 protsenti juriidilise isiku bilansimahust. Rõhutasime, et tähtajalise ettevõtete tulumaksu (2% ettevõtete kasumilt) kehtestamine kahjustab äärmiselt tugevalt Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja investorite kindlustunnet. Valitsus ei võtnud meie ettepanekut arvesse ning tuli välja julgeolekumaksu seaduse eelnõuga, mille ühe komponendina tuleb aastatel 2026-2028 ettevõtjatel maksta 2 protsenti ettevõtte kasumilt.
Koja töövõit: Tõusevad mitmed maksuvabad piirmäärad
Koda esitas Rahandusministeeriumile oma arvamuse tulumaksuseaduse muutmise eelnõu kohta, mis muu hulgas näeb ette mitmete maksuvabade piirmäärade tõusu. Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. jaanuaril. Kaubanduskoda toetas eelnõus kavandatud muudatusi ning tunnustab ministeeriumi koja varasemate ettepanekute arvestamise eest.
- Tõuseb välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär praeguselt 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta;
- Suureneb isikliku auto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär 335 eurolt 550 euroni kuus;
Tervise edendamisega seotud maksuvabade kulutuste loetellu lisanduvad massaažiga ja tervishoiuteenustega otseselt seotud kulutused. Tutvu töövõiduga
Saatsime majandus- ja tööstusministrile ettepanekuid majanduse konkurentsivõime tõstmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostamas 2025. aastaks konkreetset tegevuskava majanduse konkurentsivõime tõstmiseks. Koda esitas ministeeriumile mitmeid ettepanekuid. Näiteks käisime välja idee suurendada kohalike omavalitsuste ambitsiooni ettevõtluse arendamiseks, tegime ettepaneku muuta paindlikumaks töölepingu seadust, vähendada tööandjate bürokraatiat seoses töötasu arestimisakti täitmisega, leevendada töötervishoiuteenuse kättesaadavuse probleemi ning kaasajastada tööohutuse nõudeid.
Kliimakindla majanduse seadus ei paku ettevõtetele investeerimiskindlust
Kliimaministeerium on koostanud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, millega soovib seada kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärgid. Koja hinnangul sisaldab eelnõu mitmeid probleemkohti – ettevõtetele ei ole tagatud investeerimiskindlust, ettevõtete konkurentsivõime säilitamisele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu ning mõjuanalüüs on pealiskaudne. Tutvu arvamusega
Tegime koos Eesti Raamatupidajate koguga ettepaneku tõsta kohustusliku auditi piirmäärasid veelgi suuremas mahus
Ettepanekuga soovisime tõsta raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid plaanitust oluliselt suuremas ulatuses. Meie hinnangul on Rahandusministeeriumi poolt eelnõusse kavandatud 25-protsendiline tõus ebapiisav ning piirmäärasid tuleks tõsta vähemalt 50 protsendi võrra. Nimetatud piirmäärasid tõsteti viimati 2016. aastal ja alates sellest hetkest kuni 2024. aasta augusti lõpuni on tarbijahinnaindeks kasvanud Eestis 57,5 protsenti.
Ministeerium on mitteametlikke kanaleid (ERR artikkel) pidi avaldanud arvamust, et piirmäärade suurendamine sellises ulatuses, nagu pakub koda, ei ole mõistlik. Tutvu pöördumisega
Juhtisime tähelepanu, et kohalikud omavalitsused vajavad senisest suuremat motiveerimist, et toetada ettevõtluse arengut
Koda esitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ettepanekud, mis aitaksid kohalikel omavalitsustel saada senisest suuremat tulu piirkondlikust ettevõtlustegevusest ning elavdada ettevõtlust tervikuna. Koja hinnangul ei motiveeri praegune maksusüsteem omavalitsusi arendama ettevõtluskeskkonda, kuna peamine tuluallikas on füüsilise isiku tulumaks, mis laekub ainult elukohajärgsele omavalitsusele. Tegime ettepaneku muuta tänast süsteemi selliselt, et pool omavalitsustele laekuvast tulumaksust läheks elukohajärgsele omavalitsusele ja teine pool töökohajärgsele omavalitsusele. Lisaks tegime ettepaneku eraldada senisest suurem osa keskkonnatasudest kohalikele omavalitsustele. Tutvu arvamusega
Pöördusime töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi lahendamiseks taas Sotsiaalministeeriumi poole
Juhtisime taaskord Sotsiaalministeeriumi tähelepanu töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemile ning tegime ettepaneku võimaldada perearstidel pakkuda töötervishoiuteenust, kui tegemist on väiksemate ohuteguritega töökeskkondadega nagu näiteks kontoritöö. Töötervishoiuarstide puudus on kestnud juba aastaid, kusjuures viimase viie aasta jooksul ei ole töötervishoiuarstide arv Eestis suurenenud.
Üheks võimalikuks lahenduseks on muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et tööandjad saaksid teatud juhtudel, näiteks kontoritöö puhul, saata oma töötajad tervisekontrolli ka perearsti juurde. Tutvu pöördumisega
Riik ei peaks oma tuumikülesannete täitmise eest koguma ettevõtjatelt täiendavat tasu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit andsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teada, et on vastu riigi plaanile kehtestada sideettevõtjatele täiendav regulaatortasu eesmärgiga tagada lisarahastus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab tõsist muret viimaste aastate trend, kus riik soovib oma tuumikülesannete täitmise, sh järelevalve teostamise jätta erasektorile või panna erasektorit riigi tuumikülesannete täitmise eest täiendavalt maksma. Näiteks 2022. aasta alguses jõustusid konkurentsiseaduse muudatused, mis panid teatud ettevõtjatele kohustuse tasuda järelevalvetasu, millest rahastatakse Konkurentsiameti ülesannete täitmist. Tutvu koja arvamusega
Aktsiiside tõstmise eelnõu mõjuanalüüs on oluliste puudustega
Rahandusministeerium plaanib järgmisel neljal aastal oluliselt tõsta alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiisi riigieelarvesse lisaraha saamise eesmärgil. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud täiendavad aktsiisitõusud ning järgnevate aktsiisitõusude üle otsustamiseks täiendavalt hinnata plaanitavate aktsiisitõusude mõjusid piirikaubandusele, maksumaksjatele ja ettevõtjatele koosmõjus teiste maksumuudatustega. Tutvu koja arvamusega
Looduskaitseseaduse muutmise eelnõu vajab oluliselt täiendamist
Kliimaministeerium plaanib muuta looduskaitseseadust, et ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud reegleid. Muu hulgas on plaanis Eesti maismaast 30% kaitse alla võtta, keelata kaitse- ja hoiualadel lage- ja veerraie ning keelata kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja setete eemaldamine. Koda tegi ministeeriumile mitmeid ettepanekuid, mille hulgas on ettepanek kogu raieid puudutav regulatsioon eelnõus esitatud kujul seadusest välja jätta ning ettepanek lisada seadusesse regulatsioon, kuidas kaitstaval loodusobjektil asuva kinnistu omanikule õiglaselt hüvitada looduskaitseliste piirangute seadmine. Tutvu arvamusega
Vilepuhujate kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud
Selle aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus, mille eesmärk on kaitsta tööalasest rikkumisest teavitajat. Seadusesse jõudsid ka mitmed koja ettepanekud. Näiteks koja ettepanekul jõudis seadusesse punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit. Tutvu vilepuhujate kaitse seadusega
Koda toetab plaani kaotada paberil ostukviitungite väljastamise kohustus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on koostanud tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu, millega soovib kauplejalt kaotada kohustuse väljastada tarbijale vaikimisi ostukviitungeid ja anda kauplejale võimaluse lõpetada tarbijale posti teel igakuise dubleeriva paberarve saatmise. Koda toetab plaanitavaid muudatusi.
- Kauplejal ei ole enam kohustust väljastada vaikimisi paberil ostukviitungeid.
- Kaupleja võib teha arve kättesaadavaks edaspidi vaid ühes kanalis.
- Kauplejal võiks olla õigus kestvuslepingu alusel osutatud teenuse puhul lõpetada dubleeriva paberarve saatmine.
Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu eelnõud tuleb täiendada
Rahandusministeerium on välja tulnud väärtpaberituru seaduse muutmise eelnõuga, millega on plaanis reguleerida, kui palju peab olema börsiettevõtete nõukogus ja juhatuse liikmete hulgas alaesindatud soost isikuid. Eelnõu eesmärgiks on võtta üle Euroopa Liidu direktiiv ning edendada Eestis soolist tasakaalu börsil noteeritud ettevõtetes. Kaubanduskoja hinnangul vajab eelnõu oluliselt täiendamist ja täpsustamist, muuhulgas sätete kohaldamise korra ja aja osas. Lisaks tuleb hinnata mitme eelnõu sätte võimalikku vastuolu teiste seadustega. Tutvu arvamusega
Koja töövõit: krediidiinkassode ja -ostjate seaduses on kapitalinõue plaanitust poole väikesem
14. juulil jõustus krediidiinkassode ja – ostjate seadus, millega reguleeritakse krediidilepingustega tegelevate inkassoettevõtete ning nendega seotud isikute tegevust. Muuhulgas näeb uus seadus krediidiinkassodele ette tegevusloa taotlemise kohustuse Finantsinspektsioonilt ja kapitalinõude 25 000 eurot. Koda tegi seaduse välja töötamise käigus mitmeid ettepanekuid, millest osa jõudsid ka seadusesse. Näiteks nägi eelnõu algselt ette, et krediidiinkasso aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot, kuid koja ettepanekul vähendati seda summat 25 000 euroni. Tutvu töövõiduga
Uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu kohaselt toimub era- ja avalikõiguslike teadusasutuste rahastamine samadel alustel
Haridus- ja Teadusministeerium tuli hiljaaegu välja uue teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni seaduse eelnõu versiooniga, millega muu hulgas uuendatakse teadusasutuste rahastamise süsteemi. Eelnõus sisaldub ka koja varasem ettepanek, et eraõiguslike teadusasutuste rahastamine toimub sarnaselt avalik-õiguslikele teadusasutustele. Tutvu ülevaatega