Kaubanduskoja hinnangul tuleb riigil elutähtsa teenuse osutajale pakkuda ka toetavaid meetmeid

Riigikantselei koostas 132-leheküljelise tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mis muu hulgas täiendab elutähtsate teenusete nimekirja ja muudab elutähtsa teenuse osutajate kriteeriume. Koda esitas eelnõu kohta seitse ettepanekut ning leidis, et elutähtsa teenuse osutajate kohustuste kõrval on jäetud tähelepanuta riigipoolsed toetusmeetmed. 

Nõudmiste kõrval peavad olema ka toetus- ja kompensatsioonimeetmeid 
Eelnõuga on lisatud elutähtsaks teenuseks mitmed uued valdkonnad ning see muudab paljud uued ettevõtted elutähtsa teenuse osutajaks. Ettevõtted peavad arvestama ja olema teadlikud, et elutähtsa teenuse osutajaks olemine toob kaasa hulgaliselt kohustusi. Nendeks kohustusteks on näiteks korraldada õppusi, koostada riskianalüüsi ja tagada toimepidevus.  

Kohustuste kõrvale ei ole eelnõuga loodud aga toetus- ja kompensatsioonimeetmeid, et toetada ja motiveerida ettevõtteid seoses kaasnevate kohustustega. Kuna riigi huvides on tagada kriisi ajal elutähtsate teenuste olemasolu, siis peaks riik kohustuste täitmiseks pakkuma ettevõtetele omapoolset tuge, et tagada ka ettevõtete motiveeritus ja soov olla elutähtsa teenuse osutaja. Selliste meetmete puudumine tekitab olukorra, kus ettevõtted panustavad riigikaitsesse väga suurel määral, kuid ei saa selle eest riigi poolt mingit toetust või kompensatsiooni. Kaubanduskoda tegi ettepaneku näha eelnõuga ette ka toetus ja- kompensatsioonimeetmed elutähtsa teenuse osutajatele. 

Toidu varustuskindluse suhtes tuleb kehtivad nõuded kriitiliselt üle vaadata 
Üheks uueks elutähtsaks teenuseks eelnõu kohaselt on toidu varustuskindlus ning selles valdkonnas määratakse elutähtsad teenuse osutajad läbi toiduseaduse. Kaubanduskoda on seisukohal, et elutähtsa teenuse osutajateks muutuvate toiduettevõtete puhul tuleb teha elutähtsa teenuse osutajate reeglitest erandeid või määrata neile ainult püsiv kriisiülesanne.  

Kõikide eelnõus kehtestatud elutähtsa teenuse osutaja nõuete täielik täitmine toiduvaldkonnas on ebaproportsionaalne ning need võivad suuresti mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet. Näiteks on toiduettevõtete jaoks probleemiks nõue, mis välistab välisriikides olevate serverite ja ka pilveteenuste kasutamise. Toidutööstused ja kaubandusettevõtjad kasutavad peamiselt pilveteenuseid ning uute nõuete tõttu tuleks ettevõtetel teha suuri kulutusi, et võtta kasutusele uued süsteemid. Selline olukord pärsib aga ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste turuosalistele, kuna ettevõtetel puudub võimalus kasutada kaasaegseid ja parimaid tehnoloogilisi lahendusi. 

Kaubanduskoda tegi ettepaneku hinnata kriitiliselt, milliseid elutähtsa teenuse osutajatele kehtivaid nõudeid on vaja rakendada ka toiduvaldkonna elutähtsa teenuse osutajate puhul ning vajadusel teha nende rakendamises erandeid. Lisaks leidis koda, et vajalik oleks elutähtsa teenuse osutajate ja eelnõu loojate vahel korraldada kohtumine, kus ettevõtted saaksid selgust, millised nõuded neile kehtivad ning mis see endaga kaasa toob.  

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 1. jaanuaril 2024. Seaduse eelnõu osa seoses toiduseaduse muudatustega jõustuvad 1. jaanuaril 2025. Eelnõu kohaselt antakse uutele elutähtsa teenuse osutajatele peale elutähtsa teenuse osutajaks määramist vähemalt 10 kuuline tähtaeg, mille jooksul peab ta täitma talle eelnõust tulenevad nõuded ja korraldaja kehtestatud toimepidevuse nõuded. Kaubanduskoda tegi ettepaneku, et nõuete täitmise jaoks peab olema tagatud piisav ajaperiood ning seega tuleks määrata konkreetselt, et igal juhul on uuel elutähtsa teenuse osutajal aega nõuete täitmiseks 10 kuud. Vastasel juhul jääb võimalus määrata ettevõtetele ka ebamõistlikult lühike aeg nõuete täitmiseks. 

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu ülevaatega saab tutvuda SIIN.