Kaubanduskoja kolmanda kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Kaubanduskoda avaldas 2022. aasta kolmandas kvartalis kirjalikult arvamust 39 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Kõige olulisemad olid elektrienergiaga seotud teemad. Kolme kvartaliga kokku on koda esitanud riigile 139 kirjalikku arvamust.
Lisaks kirjalikele pöördumistele toimus iganädalaselt suhtlus erinevate ametiasutustega ning ka valitsusega seoses hetkel käimasoleva energiakriisiga, aga ka teiste teemadega, mis vajavad aktiivset sekkumist, et tagada ettevõtluskeskkonna stabiilsus ning jätkusuutlikus. Eraldi kohtus kaubanduskoja juhatus septembris majandus- ja taristuminister Riina Sikkutiga.
Toimus Balti kodade ja Euroopa kaubanduskodade assotsiatsiooni presidendi kohtumine Riias ning kvartali lõpus toimus koostöös EASi ja Kredexi ühendasutuse ja Eesti saatkonnaga Kiievis Ukraina äridelegatsiooni visiit, kus otsiti võimalusi Ukraina taastamiseks.
Võtsime aktiivselt osa haridust puudutavatel teemadel, nii kohtusime õpetajatega õpetajate järelkasvu arutelul, osalesime kutseõppe rahastamise töörühmas kui ka haridus- ja noortevaldkonna arengukava juhtkomisjonis. Osalesime ka ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni töös ning OSKA tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi kordinatsioonikogus.
Jätkuvalt panustame läbi Riigikaitse Edendamise SA Ukraina abistamisse.
Kolmandas kvartalis avasime Ämari lennubaasis Ärihooaja, kus pidas traditsioonilise ärihooaja avakõne kaubanduskoja juhatuse esimees Toomas Luman ning tunnustasime ka koos liikme Instariga Eesti atraktiivseimaid tööandjaid. Samuti on hea meel anda teada, et ettevõtluskeskkonna arengusse läbi koja liikmelisuse on panustamas juba üle 3600 liikmesettevõtte.
Tähelepanuväärseimad teemad kolmandas kvartalis olid:
Tegime valitsusele ettepaneku laiendada ajutiselt erimärgistatud diislikütuse kasutusala
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi koos nelja organisatsiooniga (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit ning Eesti Õliühing) augusti lõpus valitsusele ettepaneku muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust selliselt, et erimärgistatud diislikütust oleks lubatud kasutada kütmiseks ning ka tootmises kaks järgmist kütteperioodi ehk kuni 2024. aasta 1. maini. Ettepaneku elluviimisel väheneks kütmiseks ja paikses mootoris kasutatava diislikütuse aktsiis praeguselt 37,2 sendilt 2,1 sendini liitri kohta. Erimärgistatud diislikütuse kasutusala laiendamine motiveeriks ettevõtteid looma lahendust olukorraks, kus gaasi ei jagu kõikidele tarbijatele või selle hind on väga kõrge. Muudatus avaldaks positiivset mõju eelkõige nendele ettevõtetele, kel on juba täna olemas vedelkütusekatel. Samas annaks ettepaneku elluviimine ettevõtetele suurema investeerimiskindluse võtta kasvõi ajutiselt alternatiivse lahendusena kasutusele vedelkütusekatel. Hetkel ei ole me valitsuselt saanud vastust oma ettepanekule. Tutvu pöörumisega
Koja töövõit: Ukraina abistamiseks tehtud annetused on ka järgmisel aastal tulumaksuvabad
Selle aasta märtsis võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis võimaldas juriidilistel isikutel teha 2022. aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi tulumaksuvabalt, kui annetus on tehtud järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Kaubanduskoda pöördus septembri alguses ministeeriumi poole, et pikendada tehtud erandit veel vähemalt aasta võrra. Rahandusministeerium võttis meie ettepanekut arvesse ning septembri lõpus jõudis riigikokku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus sisaldub ka ettepanek pikendada Ukraina abistamiseks tehtud annetuste tulumaksuvabastuse erisust 2023. aasta lõpuni. Suure tõenäosusega võtab riigikogu selle eelnõu lähiajal ka vastu. Tutvu ettepanekuga
Tegime ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära
Koda tegi septembris Rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta tulumaksuseaduses sätestatud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 335 eurolt 479 euroni ühes kuus. Praegune maksuvaba piirmäär kehtib alates 2014. aasta 1. septembrist ning see ei võimalda enam hüvitada töösõite varasemas mahus, võttes arvesse viimase aja väga kõrget inflatsiooni, sh kütusehindade, sõiduautode ning sõiduauto hooldamisega seotud kulude kasvu. Rahandusministeerium andis meile septembri lõpus teada, et isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära tuleks muuta, kuid hetkel ei ole võimalik seda muudatust teha, sest puudub eelnev analüüs. Tutvu ettepanekuga
Aktsiisitõusude edasilükkamine on positiivne, kuid edasine aktsiisipoliitika vajab analüüsi
Rahandusministeerium tuli augustis välja eelnõuga, mis pikendab kuni 2024. aasta 30. aprillini COVID-19 kriisi ajal ajutiselt vähendatud teatud aktsiiside kehtivust. Muudatus puudutab diislikütust, kütteõlisid, maagaasi nii kütteainena kui mootorikütusena, vedelgaasi kütteainena ja elektrienergiat. Kehtiva seaduse kohaselt oleks kütuste ja elektrienergia aktsiisitõus toimunud 1. mail 2023. Kaubanduskoda toetab seda ettepanekut, sest energiakandjate kõrgete hindade ja kiire inflatsiooni tingimustes ei ole lähiajal mõistlik aktsiisimäärasid tõsta. Samas rõhutasime ministeeriumile saadetud kirjas, et 2024. aasta 1. maiks planeeritud aktsiisitõus tuleb veel kord üle vaadata. Võimalik, et kiire inflatsiooni ja energiakandjate kõrge hinna jätkumisel ning ettevõtlusekeskkonna konkurentsivõime tagamiseks on vaja aktsiisitõusu veelgi kaugemasse tulevikku edasi lükata, aktsiisitõusud üldse ära jätta, aktsiisimäärasid vähendada või kehtestada uusi või laiendada olemasolevaid aktsiisisoodustusi. Tutvu arvamusega
Tegime ülevaate 1. augustil jõustunud töölepingu seaduse muudatustest
1. augustil jõustusid mitmed olulised muudatused töölepingu seaduses. Muuhulgas puudutavad muudatused töötaja teavitamist töötingimustest nagu tööandja pakutavad koolitused, maksude tasumine ja tasustatud puhkused ning lisaks pikenes katseaeg töötaja haigestumise päevade võrra. Meie juristid uuendasid koja e-poes ka töölepingu põhjasid, et need oleksid kooskõlas jõustunud muudatustega. Tutvu muudatustega
Haigushüvitise maksmise süsteemi muutmine vajab täiendavat mõjuanalüüsi
Praegune ajutine haigushüvitise maksmise süsteem näeb ette, et töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on kuni üks päev, tööandja vastutus teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus on alates kuuendast haigestumise päevast. Sotsiaalministeerium tuli septembris välja eelnõuga, mille kohaselt jätkub praegune ajutine haigushüvitise regulatsioon 2023. aastast tähtajatult.
Koda ei toeta ettepanekut sellisel kujul, kuna seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs on väga oluliste puudustega ning selle alusel ei ole võimalik teha kaalutletud otsust, kas muuta ajutine erisus tähtajatuks või mitte. Näiteks ei ole mõjuanalüüsis toodud välja haigushüvitiste statistikat enne ajutise erisuse kehtestamist ning pärast tähtajalise erisuse kehtestamist. Ilma sellise võrdluseta on keeruline öelda, kas ja milline on planeeritava muudatuse mõju ning kas muudatus täidab oma eesmärki. Lisaks ei ole mõjuanalüüsis ühe võimaliku riskina välja toodud olukordasid, kus inimene kasutab haiguspäeva nö täiendava puhkusena. Tutvu arvamusega
Ka suurettevõtted vajavad energiakriisis toetavaid meetmeid
Euroopa Komisjon tuli septembris välja kõrgete energiahindade leevendamise ettepanekutega, milles sisaldus näiteks ettepanek, et liikmesriikidel on lubatud riigiluba küsimata rakendada kuni 2023. aasta lõpuni reguleeritud elektrihindu väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kaubanduskoda andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile teada, et lisaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele vajavad toetust ka suurettevõtted. Lisaks andsime ministeeriumile teada, et energiaettevõtetele ei tohiks seada ajutist solidaarsuspanuse maksumäära 33% ulatuses. Tutvu arvamusega
Väljendasime muret seoses elektrienergia varustuskindlusega
Riigikogu menetluses on eelnõu, mille kohaselt tõstab Eesti taastuvelektri osakaalu eesmärki aastaks 2030 seniselt 40 protsendilt 100 protsendi peale. Koda soovis riigikogu majanduskomisjonilt teada, milline on sellise muudatuse mõju Eesti elektrienergia varustuskindlusele. Rõhutasime, et on äärmiselt oluline, et lisaks taastuvenergia tootmisele oleks Eestis tagatud ka juhitavad tootmisvõimsused ning riik võiks soodustada ka juhitavate tootmisvõimsuste rajamist. Tutvu seisukohaga
Koda ei toeta sisserände piirarvu jaotamist valdkondade lõikes
Siseministeerium tuli septembri lõpus välja eelnõuga, mille kohaselt oleks 2022. aasta sisserände piirarvu järelejäänud osast (1. septembriga seisuga 58 elamisluba) broneeritud 10 elamisluba välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikele Eestis töötamiseks ja ülejäänud osa oleks vabalt jaotamiseks. Koda andis siseministeeriumile teada, et sisserände piirarvu jaotamine valdkondade lõikes ei ole mõistlik ja vajalik, sest välismaalaste nõudlus ning Eesti ettevõtjate vajadus sisserände piirarvu alla minevate elamislubade osas on oluliselt suurem kui sisserände piirarv. See tähendab, et sisserände piirarvu jaotamisega ei ole võimalik lahendada tegelikku probleemi, vaid sellega kaasneb täiendav kunstlik piirang. Siseministeerium ei arvestanud koja ettepanekuga. Tutvu seisukohaga
Tegime ettepaneku leevendada taastuvelektri tootmisseadmete liitumise toetusmeetme tingimusi
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli augustis välja määruse eelnõuga, mis võimaldab äriühingul taotleda toetust taastuvelektri tootmisseadmete liitumiseks jaotus- või põhivõrguga tööstusaladel ja sellega piirneval alal. Eelnõu näeb ühe tingimusena ette, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt. Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et ühe megavatine nõue on ebamõistlikult range ja hakkaks piirama toetuse saamist. Tegime ettepaneku, et tootmisvõimsus peaks ühe megavati asemel olema 200 kilovatti või veelgi vähem. Tutvu ettepanekuga
Energiasõltumatuse saavutamise plaan taastuvenergia abil väärib toetust
Koda toetab Euroopa Komisjoni kava „RePowerEU“ osas, millega komisjon soovib kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et ühtlasi tagada ka kiirem energiasõltumatus Euroopa Liidu välistest riikidest. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt suureneb taastuvenergia eesmärk aastaks 2030 40 protsendilt 45 protsendini kogu Euroopa Liidus toodetavast energiast. Koda peab eesmärki tõstmist positiivseks, sest taastuvenergial on oluline roll energiasõltumatuse tagamisel ning just praeguses keerulises julgeolekuolukorras on energiasõltumatuse tagamisega tegelemine äärmiselt vajalik. Tutvu seisukohaga
Euroopa Komisjoni plaan piirata kasvuhoonegaaside emiteerimist võib ettevõtete jaoks osutuda liiga ambitsioonikaks
Koda saatis juuli keskel keskkonnaministeeriumile oma seisukohad seoses Euroopa Komisjoni plaani kohta piirata F-gaaside ja teiste osoonikihti kahandavate ainete emiteerimist Euroopa Liidus. Näiteks on komisjon käinud välja idee kõrvaldada kasutuselt kõik fluoritud kasvuhoonegaase kasutavad seadmed, mille globaalse soojendamise potentsiaal on üle 150. Selliste seadmete hulka kuuluvad eelkõige erinevad jahutusseadmed. Andsime ministeeriumile teada, et Eestis on endiselt väga palju selliseid seadmeid ning nende seadmete kiire väljavahetamine ei ole mõistlik. Lisaks andsime ministeeriumile teada, et me ei toeta fluoritud kasvuhoonegaasidele hinna kehtestamist. Lisaks juhtisime tähelepanu sellele, et komisjoni koostatud mõjuhinnang ei arvesta piisavalt praegusest geopoliitilisest olukorrast tulenevate majanduslike probleemidega. Tutvu seisukohtadega
Avaldasime oma seisukohad positiivse krediidiregistri loomise idee kohta
Rahandusministeerium tuli juuli lõpus välja krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusega, mille eesmärk on luua Eestis positiivne krediidiregister. Tegemist oleks andmekoguga või andmevahetusplatvormiga, mille kaudu peavad krediidipakkujad vahetama omavahel infot eraisikute olemasolevate finantskohustuste kohta. Positiivse krediidiregistri loomise peamine eesmärk on vähendada eraisikute ülelaenamist ja sellest tulenevaid negatiivseid mõjusid nii laenuvõtjatele kui ka ühiskonnale laiemalt. Koda nõustub, et ülelaenamise probleemiga tuleb tegeleda. Samas rõhutasime, et enne seaduseelnõu koostamist tuleb läbi viia põhjalik mõjuanalüüs. Esiteks oleks vaja täpsemat infot selle kohta, kas registri loomine oleks ikkagi parim lahendus ülelaenamise probleemile. Lisaks tuleks täiendavalt analüüsida, millised kulud kaasnevad andmekogu või andmevahetusplatvormi loomisega. Kindlasti tasub põhjalikumalt analüüsida ka mõlema lahenduse tehnilist poolt. Samuti tuleb otsuse tegemisel võtta arvesse inimeste eraelu puutumatuse põhimõtet. Kui ministeerium leiab, et ülelaenamise probleemi lahendamiseks on kõige parem positiivse krediidiregistri loomine, siis koja esimene eelistus on seda teha riikliku andmejagamisplatvormi loomise kaudu. Tutvu arvamusega
Koda ei pea finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomist hädavajalikuks
Riik soovib luua finantsinspektsiooni juurde finantsteenustega seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendava üksuse, mille poole saaksid pöörduda nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust finantsteenuste kliendid, et lahendada vaidlus finantsteenuste osutajaga. Uue üksuse otsus on eelnõu kohaselt pooltele õiguslikult siduv ehk täitemenetluses täidetav. Plaani kohaselt hakkaks uus üksus tegutsema 1. juunil 2023. aastal. Kaubanduskoja hinnangul ei ole finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine hädavajalik, sest juba täna on võimalik ettevõtjate vahelisi finantsvaidlusi lahendada nii kohtus, vahekohtus kui ka lepitusmenetluse raames. Tutvu arvamusega