Keskkonnaministeerium vastas liitude pöördumisele seoses Eesti looduslike ressursside kättesaadavuse tagamisega

14. märtsil pöördusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit ministrite poole ühise mure ja ettepanekuga, mis vajab kiiret reageerimist ja konkreetseid poliitilisi riigimehelikke otsuseid.

Üks ettepanekutest oli vaadata üle riigimetsa raiemahud, mida keskkonnaminister Tõnis Möldri otsusega kärbiti ning suurendada neid vastavalt esialgsele ja jätkusuutliku metsamajanduse põhimõtetele vastavale ettepanekule.
Keskkonnaministeerium vastas, et kõigepealt peaks saama selguse, missugused on võimalused puitu importida teistelt turgudelt ning kas ja missugustes kogustes on võimalik kasutada järeltöötluses materjali, mida oleme seni eksportinud. Samuti on võimalus rohkem motiveerida erametsaomanikke oma ressurssi kasutusele võtma, seda enam, et puidu hinnad seda praegu soosivad.

Teine ettepanek oli anda kiiresti selge tegutsemisraamistik algavaks kevadiseks pesitsusperioodiks, mis võimaldab metsatöödega jätkata vajalikus mahus ning anda Riigimetsa Majandamise Keskusele ülesandeks jätkata kevadisi raietegevusi männikutes ning mitte pikendada raierahu riigimetsades 14 päeva juuni lõpuni, vaid piirduda senise praktikaga.
Keskkonnaministeerium kinnitas, et töö tegutsemisraamistiku koostamise ja õigusselguse saavutamise nimel käib ning praeguseks on Keskkonnaameti kodulehel vastav info ka avaldatud. Kevadsuvise raierahu ajaraamistikku praegu plaanis muuta ei ole, sest metsal on ka teisi olulisi funktsioone peale majandusressursiks ja tooraineks olemise. Kehtestatud raierahu ei ole ultimatiivne ja suurt osa metsa hooldustöid nooremates ja keskealistes metsades on võimalik sel ajal teha.

Lisaks tõime ühispöördumises välja maagaasi osakaalu vähendamiseks kaugküttes ja biomassi ning kütteturba osakaalu suurendamiseks analüüsida, kas lisaks olemasolevatele on vaja töötada välja ja rakendada täiendavaid toetusmeetmed.
Keskkonnaministeerium ütles, et Venemaalt pärit fossiilsetest kütustest loobumine on lähiajal kindlasti üks olulisemaid riigi prioriteete ja selles suunas ka liigutakse. Biomassi kaugküttes kasutuselevõtu suurendamise ja kaugküttesüsteemide tarbimise säästlikumaks muutmise osas on meil meede struktuurifondidest kavandamisel ja peale Euroopa Komisjoni poolt kinnituse saamist saab sellega edasi liikuda. Eesti metsamaast on ca 200 000 ha kaetud hall-lepikutega, kogutagavaraga ca 31 miljonit tihumeetrit, mille majanduslik kasutus piirdub ennekõike energeetikasektoriga. Nende kasutuselevõttu soodustab kindlasti ka energiahindade oluline tõus, sest siiani on nende majandamine olnud kahjumlik. Kuna enamus nimetatud metsadest paikneb eraomandis olevatel maadel, siis ressursi kasutuselevõtuks on vaja koostööd teha erametsaomanike ja nende organisatsioonidega.

Ühispöördumisega saab tutvuda: Eesti looduslike ressursside kättesaadavuse tagamisega seotud pöördumine | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda