Koda on plaanitava jäätmereformi osas kriitiline
Koda andis kliimaministeeriumile saadetud vastuses teada, et ei toeta pakendite turule laskmise tasu kehtestamist ega müügipakendile kogumise või ringlussevõtu sihtmäära kehtestamist. Samuti esitasime mitmeid küsimusi ja ettepanekuid seoses ministeeriumi ideega minna üle pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele.
Kliimaministeerium on tulnud välja jäätmereformiga, milles sisaldub muu hulgas ettepanek kehtestada pakendite turule laskmise tasu. Tasu suurus sõltuks sellest, kui hästi on võimalik turule pakendeid ringlusse võtta. Muudatuse elluviimisel suureneksid riigieelarve tulud ca 23-34 miljoni euro võrra. Pakendite turule laskmise tasu maksjaks oleksid ettevõtted, kes lasevad Eestis pakendeid turule.
Koda on vastu uue tasu kehtestamisele
Tuletasime ministeeriumile meelde, et täna sisuliselt juba kehtib pakendite turule laskmise tasu, kuid tulu ei laeku riigieelarvesse, vaid selle abil täidetakse pakendiseadusest tulenevaid kohustusi. Nimelt kui pakendiettevõtja annab oma pakendite käitlemisega seotud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, siis tuleb pakendiettevõtjal maksta selle eest teenustasu. Kehtib põhimõte, et mida rohkem pakendeid turule lasta, seda suurem on teenustasu. Kokku maksavad pakendiettevõtjad iga aasta teenustasudeks üle 10 miljoni euro. Seega puudub vajadus täiendava tasu järele.
Lisaks jõustuvad lähiajal mitmed olulised muudatused, mis suurendavad pakendiettevõtjate motivatsiooni vähendada turule lastavat pakendite kogust. Näiteks tõusevad 2025. ja 2030. aastal pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud. Lisaks on lähiajal EL-st tulemas pakendite ja pakendijäätmete määrus. Uue tasu kehtestamise asemel võiks riik pakendiettevõtjatele pakkuda tuge uute nõuetega kohanemiseks.
Tõime ka välja, et viimasel paaril aastal on märkimisväärselt halvenenud Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Sellises olukorras ei ole mõistlik kehtestada uusi makse või tasusid või tõsta olemasolevaid määrasid. See vähendab veelgi ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Täna puudub pakendite turule laskmise osas tõhus järelevalve ning esineb kahtlus, kas kõik ettevõtjad deklareerivad enda poolt turule lastavat pakendite kogust õigesti. Kui kehtestada uus tasu, siis see süvendaks tänast probleemi ning suurendaks pakendiettevõtjate motivatsiooni mitte deklareerida või deklareerida pakendiregistris tegelikust väiksemas mahus pakendijäätmeid. Seega suurendaks uus tasu ausate ettevõtjate kulusid kümnete miljonite eurode võrra aastas, kuid annaks veelgi suurema eelise nendele, kes ei täida pakendijäätmete käitlemisega seotud nõudeid. Seega tõhusa järelevalveta ei ole mõistlik kehtestada pakendite turule laskmise tasu.
Müügipakendile eraldi sihtmäära kehtestamine ei ole hea mõte
Jäätmereformi paketis sisaldub ka idee kehtestada müügipakenditele eraldi kogumise või ringlussevõtu sihtmäär. Plaanitava muudatuse eesmärk on motiveerida taaskasutusorganisatsioone tõhusamalt panustama lõpptarbijatelt pakendijäätmete kokku kogumisse ning suurendada olmejäätmete ringlussevõttu.
Koja hinnangul on plaanitaval muudatusel mitmeid olulisi puuduseid. Esiteks ei ole võimalik pakendijäätmete voost piisavalt täpselt eristada, millised pakendid on müügipakendid ja millised veo- ning rühmapakendid. Üks ja sama pakend võib eri müügikanalites toimida nii müügi-, veo- või rühmapakendina. Näiteks suhkrukott võib olla müügipakend, kui inimene ostab poest kotiga suhkrut. Samas võib suhkrukott olla ka rühmapakend, kui inimene või kauplus kaalub suhkrukotist väiksema koguse suhkrut ning pakendab selle väiksemasse müügipakendisse.
Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei ole võimalik usaldusväärselt ka kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on kokku kogutud või ringlusse võetud. Seega tegime ministeeriumile ettepaneku jätta müügipakendeid puudutav ettepanek jäätmereformist välja.
Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine vajab täiendavat analüüsi
Kliimaministeerium on teinud ka ettepaneku minna üle pakendijäätmete tekkekohalt kogumisele. See tähendab, et edaspidi peaksid nii eraisikud kui ka ettevõtted andma oma pakendijäätmed ära oma kodu või ettevõtte juurest sarnaselt segaolmejäätmetele. Esialgse idee kohaselt tuleks pakendijäätmed liigiti koguda eristades kolme fraktsiooni: klaaspakendijäätmed, erinevad paberi- ja kartongijäätmed (koos vanapaberiga) ning plast- ja metallpakendijäätmed. See tähendab, et üldreeglina peab iga hoone juures olema pakendijäätmete jaoks kolm erinevat konteinerit. Pakendijäätmete kogumine oleks osa korraldatud olmejäätmeveost ja korraldatud kohalike omavalitsuste poolt, kuid koostöös taaskasutusorganisatsioonidega.
Koda tegi kliimaministeeriumile ettepaneku teha koostöös taaskasutusorganisatsioonide ning vajaduse korral ka jäätmekäitlejate ja kohalike omavalitsuste esindajatega põhjalik mõjuanalüüs, kus on välja toodud, kui suured kulud kaasnevad selle muudatusega ettevõtetele. Hetkel puudub selle kohta analüüs.
Lisaks palusime analüüsida, kas ja milliseid muid alternatiivseid lahendusi saaks kasutada, et jäätmevaldajad paneksid pakendijäätmed üksnes pakendikonteinerisse, mitte segaolmejäätmete hulka. Näiteks võiks kaaluda lahendust, et kui taaskasutusorganisatsioon pakub pakendijäätmete tekkekohalt kogumist, siis tuleb sellist võimalust kohustuslikus korras kasutada.
Eelnõu valmib 2024. aasta esimeses pooles
Järgmise sammuna koostab kliimaministeerium jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis valmib ministeeriumi plaani kohaselt selle aasta jooksul. Seejärel koostab ministeerium vastava eelnõu, mis avalikustatakse 2024. aasta esimeses pooles ning muudatused jõustuvad kõige varem 2025. aastal.
Plaanitava jäätmereformiga saad lähemalt tutvuda siin.