Koda pöördus riigikogu poole seoses tööstussektori välistööjõu probleemidega
Kaubandus-Tööstuskoda saatis esmaspäeval 13.04 riigikogule pöördumise, milles soovime välismaalastele näha ette välismaalaste seaduses erand, mis võimaldab välismaalastel jätkata Eestis töötamist ka eriolukorra ajal.
Välistööjõuprobleem on tõsine ka muudes sektorites
Koda toetab igati välismaalaste seadusesse lisatavat erandit, mis võimaldab välismaalastel jätkata Eestis töötamist ka eriolukorra ajal põllumajanduses. Samas on vajalik laiendada seda erandit kõikidele Eestis töötavatele välismaalastele, mitte ainult põllumajanduses töötavatele välismaalastele. Probleem on ühtviisi tõsine ka muudes sektorites ning oleme saanud ettevõtjatelt ja erialaliitudelt tagasisidet, et lisaks põllumajandusele vajavad ka teistes sektorites tegutsevad ettevõtjad samasugust erandit. Eelkõige on kojani jõudnud info, et erandit vajab tööstussektor. Keerulises olukorras on näiteks masinatööstus, meile teadaolevalt vajab teatud ametikohtade osas erandit ka elektroonikatööstus ja mäetööstus.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas pöördumist kommenteerides, et ettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt ning me ei tohi veelgi raskendada nende ettevõtjate olukorda, kes täna veel välise abita hakkama saavad. "Seades asjakohatuid piiranguid, suuname me veelgi rohkem ettevõtjaid ja töötajaid töötukassa ning KredExi ukse taha. Täna peaks olema eesmärk vastupidine ja riik peaks toetama ettevõtja iseseisvat hakkamasaamist nii kaua kui võimalik." Palts lisas, et peame meeles pidama seda, et kui sunnime lahkuma välismaalasest spetsialisti, siis suure tõenäosusega kaotab töö ka mõni kohalik töötaja - see omakorda tähendab väiksemat maksutulu ja suuremat kulu riigile.
Vaja on oskustöölisi, mitte lihttöölisi
Koda rõhutab, et ettevõtjad vajavad peamiselt oskustöölisi, mitte lihttöölisi. Ettevõtjate huvi hoida palgal välismaalasest lihttöötajat vähendab välismaalaste seaduses olev nõue, mille kohaselt tuleb ka lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Arvestades, et kriisiolukorras tegelevad ettevõtjad kulude sh palga kärpimisega on välismaalase palkamine kindlasti väga kaalutletud, kuna kulud välismaalase palkamisega ei ole enamasti väiksemad, kui need oleks kohaliku tööjõudu kasutades.
Ilma erandi kehtestamiseta võib ettevõtjaid lisaks koroonakriisile tabada ka tööjõukriis, sest lühisajaliselt Eestis töötavad välismaalased peavad viisa lõppedes lahkuma ning uusi kolmandate riikide kodanikke ei lubata hetkel üle Eesti piiri. Tööjõupuuduse tulemusena võivad ettevõtjatel jääda täitmata tellimused ning see vähendab ettevõtjate käivet ja eksporti ning ohtu satuvad ka kohalike töötajate töökohad.
Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuhi Triin Ploompuu sõnul ei saa masina- ja metallitööstuses panna kohe nüüd ja praegu suvalisi inimesi keevitama või pingioperaatoriks. “Meil on vaja kvalifitseeritud tööjõudu. Kui meil ei olnud oskustöötajaid juba enne kriisi Eestist võtta, siis asjaolu, et peame võõrtööjõust loobuma, ainult süvendab kriisi,” rääkis Ploompuu ning lisas, et tööstus on see, kelle käekäigust sõltub kuidas Eesti majandusel kriisist väljumine läheb, sest tööd antakse teenusepakkujatele, logistikasektorile, IT-le, inseneribüroodele ja paljudele teistele.
“Masina- ja metallitööstus on tugev eksportöör ja maksumaksja ning ootame tänases eriolukorras mõistvat suhtumist ja sügavamat arusaamist meie sektori toimimisest ja murekohtadest. Pikemas perspektiivis, kõik huvilised on väga teretulnud septembrist alustama õpinguid kutseõppes ja tehnikavaldkondades!” sõnas ta.
Erandita võib suureneda toetus vajavate kohalike inimeste arv
Kokkuvõttes võib väheneda riigi maksutulu ning suurenda kohalike inimeste arv, kes vajavad riigilt toetust. Leiame, et riigi huvi peaks olema igati toetada neid ettevõtjaid, kellel on täna veel tellimusi ja kes saavad tööd teha, ilma erinevaid abimeetmeid kasutamata.
Rõhutame, et ettevõtjate esimene eelistus on võtta tööle kohalikke töötajaid, kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid. Kriisi tingimustes suureneb kindlasti töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et koheselt näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna. Samuti ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada vajalikke oskusi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et erinevate toetusmeetmete tulemusena ei pruugi kohalikel töötajatel olla motivatsiooni naasta kiirelt tööturule.
