Koda pöördus valitsuse poole uute ettepanekutega leevendamaks negatiivset majandusolukorda
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole 6 ettepanekuga, mis aitavad leevendada tänast ja järjest süvenevat negatiivset majandusolukorda. Ettevõtjad leiavad, et jätkuvalt vajavad täiendamist KredExi meetmed, senisest enam tuleb panustada strateegilisse väliskommunikatsiooni ning kiirenenud korras tuleks võtta kasutusele ELi järgmise perioodi rahalised vahendid, et elavdada majandust.
6 ettepanekut
1. KredExi toetusmeetmete täiendamine
Eesti ettevõtjad vajavad kriisi üleelamiseks ja sellest väljumiseks endiselt KredExi toetusmeetmeid. Tuginedes ettevõtjatelt saadud tagasisidele on aga vaja olemasolevaid meetmeid täiendada. Eelkõige tuleb leevendada piiranguid seoses laenukäendusega. Tingimuste leevendamine on vajalik peamiselt seetõttu, et paljudesse sektoritesse jõuab kriis hilinemisega.
- KredExi maksimaalne koguvastutus panga ja liisinguandja ees on täna limiteeritud ega või ületada 15% panga ja liisinguandja poolt teenuse raames väljastatud käenduste kogusummast. Kriisisituatsioonis on see liiga madal ning ei pruugi pankasid motiveerida uusi likviidsuslaene väljastama või olemasolevaid laene ümber kujundama.
Kaubanduskoda teeb ettepaneku kehtestada käenduste kogu vastutuse piiriks 40% olemasolevatel laenudel ning kaotada käenduste kogu vastutuse piir uutel laenudel. Lisaks võiks kaotada käenduste ressursi jaotuse olemasolevate ja uute laenude vahel. - Kui täna on erakorraliste toetusmeetmete maksimaalse summa piir 10 miljonit eurot ettevõtja kohta, siis koda peab vajalikuks seda piiri tõsta 20 miljoni euroni, et senisest suuremas mahus aidata likviidsusraskustesse sattunud ettevõtjat.
- Suurendada tuleb pankade otsustuspädevuses olevate käenduste summa piiri.
- Lisaks tuleks vähendada KredExi käendustasusid, mis on täna ettevõtjate hinnangul liiga kõrged
- Koda ei pea põhjendatuks, et jae- ja hulgikaubandusettevõtja käibekapitali finantseerimise ning ehitussektoris tegutseva ettevõtja korral on käenduse ulatus vaid kuni 60% tagatavast laenust, kuid teistel sektoritel kuni 90%. Ka jae- ja hulgikaubandus- ning ehitusettevõtjate puhul tuleks tõsta käibekapitali finantseerimise käenduse määr 90%-ni.
- Samuti tuleks laiendada käenduste ulatust kinnisvarasektori laenudele, kus kinnisvara rahavood on otseses sõltuvuses üürniku tegevusest, kuid kus osapooled ei kuulu samasse konsolideerimisgruppi.
2. Toetusmeetmete tingimused peavad olema vajadusepõhised
Olemasolevate toetusmeetmete tingimuste muutmisel või uute toetusmeetmete kavandamisel tuleb senisest paremini tagada, et toetust saavad taotleda vaid need ettevõtjad, kelle tegevust on kriis kõige rohkem negatiivsemalt mõjutanud. Hetkel saab mitut toetusmeedet (nt väikeettevõtjate toetusmeede) taotleda sisuliselt iga ettevõtja sõltumata sellest, kas ja kui palju on kriis ettevõtjat mõjutanud. Toetusmeetmed peaksid olema sihitumad ja vajadusepõhisemad, et aidata üksnes neid ettevõtjaid, kes on kriisi käigus ja pandeemia tõttu kõige rohkem kahju saanud. Samuti on tähtis, et toetusmeetmed oleksid läbipaistvad, kohtleksid ettevõtjaid võrdselt ning tagaksid seeläbi ka ausat konkurentsi.
Sama ettepaneku tegi koda ka mai alguses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.
3. Töötasu hüvitise maksmise perioodi pikendamine
Ettevõtjatele on tähtis, et töötasu hüvitise maksmist jätkatakse ka peale mai lõppu. Toetusmeetme pikendamist on vajalik esiteks seetõttu, et kriis ei alanud igas sektoris eriolukorra väljakuulutamisega, vaid jõudis või jõuab kohale hilinemisega, seda näiteks tööstussektoris või ehituses. Teiseks vajavad toetusmeedet suvekuudel jätkuvalt need ettevõtjad, kellele kriis on avaldanud kõige negatiivsemat mõju ja kelle tegevus ei taastu kiiresti ka pärast eriolukorra lõppemist.
Hüvitise maksmise perioodi pikendamiselt tuleb vaadata üle ka senised toetuse saamise tingimused ning neid tuleb muuta rangemaks, et toetust saaksid taotleda vaid need ettevõtjad, kes on suuremates raskustes. Senisest sihitum ja vajadusepõhisem lähenemine vähendaks ühelt poolt Töötukassa kulusid, kuid samas võimaldaks ka suvekuudel hädas olevatele ettevõtjatele toetust maksta.
4. Strateegilisse väliskommunikatsiooni panustamine
Kaubanduskoda peab oluliseks, et Eesti riik panustaks praeguses olukorras ka strateegilisse väliskommunikatsiooni. Eesti peab läbi välisesinduste ja muude kanalite andma välisriikidele (eelkõige ettevõtjatele ja turistidele) selge signaali, et Eestis on ohutu viibida ning koroonaviiruse epideemia on siin lõppenud ning selle ohjeldamisega saadi siin edukalt hakkama. Sellise sõnumi levitamine on oluline näiteks kaubavahetuse, turismi, välisinvesteeringute kui ka välistööjõu kontekstis. Meil tuleb jätkuvalt panustada sellesse, et Eesti paistaks silma positiivselt ja oleks jätkuvalt nii investeeringute kui reisimise sihtpunktina atraktiivne.
5. Avaliku sektori investeeringute säilitamine või suurendamine
Jätkuvalt on väga oluline oluliseks, et avalik sektor (keskvalitsus, KOV-sektor, kaitseinvesteeringud jne) ei asuks vähendama selle või ka järgnevate aastate avaliku sektori investeeringute mahtu. Avalik sektor võiks pigem otsida võimalusi, kuidas ettevalmistamisel olevaid investeeringuid varasemaks tuua. Investeeringute mahtu võiks isegi suurendada, kuid positiivne on ka see, kui mahud jäävad summaliselt vähemalt varasemalt planeeritud tasemele.
6. ELi järgmise perioodi rahaliste vahendite kiirem kasutuselevõtt
Kiirendatud tempos tuleb edasi minna Euroopa Liidu 2021-2027 toetusmeetmete planeerimisega, et uue perioodi meetmeid saaks vähemalt osaliselt kasutama hakata juba 2021. aasta algusest. Euroopa Liidu toetuste kiirem kasutuselevõtt aitab elavdada majandust. Varasemate finantsperioodide algusest on teada, et meetmete käivitamine on võtnud alati aega, mistõttu tuleks tänases olukorras, kus on eeldada, et majanduskriis kestab kauem, panustada sellesse, et meetmete käivitamine toimuks nii kiiresti kui võimalik.
Tuleval perioodil on ettevõtluse valdkonnas oluline erilist rõhku pöörata ettevõtete innovatsioonivõimekuse, tootearendusvõimekuse, ekspordivõimekuse ja digilahenduste kasutuselevõtu toetamisele nii tehnoloogilises kui ka kompetentside arendamise võtmes.
Kaubanduskoda on jätkuvalt valmis igakülgselt Vabariigi Valitsusega koostööd tegema, et aidata võimalikult kiiresti kaasa Eesti majandusolukorra taastumisele.
