Koda valitsusele: hea õigusloome põhimõtteid tuleb järgida
Koda paneb valitsusele südamele, et hea õigusloome põhimõtted on demokraatlikus riigis väga olulised, sest aitavad kaasa avatuma, läbipaistvama ja teadmispõhisema valitsemise saavutamisele.
„Meie hinnangul on õigusloome läinud aasta-aastalt paremaks, kuid jätkuvalt esineb liialt palju juhtumeid, kus oluliste seadusemuudatuste puhul ei peeta kinni hea õigusloome põhimõtetest,“ tundis kaubanduskoja peadirektor Mait Palts peaministrile saadetud kirjas muret. „Koda peab väga oluliseks, et edaspidi järgiksid oluliste teemade puhul kõik ministeeriumid ning valitsus tervikuna õigusloomeprotsessis kokkulepitud põhimõtteid,“ rõhutas Palts.
Suur osa hea õigusloome põhimõtetest on kirja pandud Vabariigi Valitsuse määruses „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE). Selles sisalduvate oluliste põhimõtete hulka kuuluvad näiteks huvirühmade ja avalikkuse kaasamine, muudatusega kaasnevate mõjude hindamine, väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine ja eelnõu kooskõlastamine. Kaasamisega seonduvad olulised põhimõtted on kirjas ka kaasamise heas tavas.
Paltsi sõnul on muret tekitav ka asjaolu, et väga paljudele eelnõudele ei eelne VTK-d, kuigi see on HÕNTE järgi kohustuslik. „Sageli õigustatakse VTK tegemata jätmist eelnõu kiireloomulisusega,“ ütles Palts. „Kohati tekib kahtlus, kas Eesti on kriisiolukorras, et suur osa eelnõusid tuleb menetleda kiirustades,“ ütles ta.
Kaubanduskoja varasem kogemus on näidanud, et läbimõeldult koostatud VTK puhul esineb õigusloome hilisemates etappides oluliselt vähem probleeme. Seetõttu peab koda VTK koostamist oluliseks iga eelnõu puhul, mis ei ole põhjendatult kiireloomuline ning mille osas ei valitse üksmeelt. „Rõhutame, et hea õigusloome põhimõtete järgimine ei pea tähendama oluliste otsustega venitamist,“ kinnitas Palts.
Kaubanduskoda tegi oma pöördumises peaministrile ettepaneku, et valitsus hakkaks regulaarselt monitoorima ministeeriumite koostatud eelnõude kvaliteeti ning annaks tulemustest teada ka avalikkusele. Valitsus ei peaks heaks kiitma neid olulisi muudatusi, mille osas esineb märkimisväärseid puudusi õigusloome. Puuduste tuvastamisel võiks riigikantselei küsida selle muudatuse kohta huvigruppide seisukohti või vähemalt seda, kas hoolimata olulistest puudustest on valitsusel mõistlik eelnõu menetlust jätkata. Kui üksmeel puudub, on enne muudatuste heaks kiitmist hädavajalik eelnõu vastavusse viimine hea õigusloome põhimõtetega.