Koja töövõit: rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõusse on lisatud mitu koja ettepanekut

Justiitsministeerium saatis detsembri alguses valitsusele rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu, mida tuntakse ka vilepuhujate kaitse seadusena. Ministeerium on teinud eelnõus mitmeid muudatusi võrreldes varasema versiooniga, kusjuures arvesse on võetud ka suuremat osa koja ettepanekutest. 

Eelnõu põhisusu on jäänud samaks. Endiselt on eelnõu peamine eesmärk pakkuda tööalase diskrimineerimise eest kaitset inimestele, kes annavad teada tööalase tegevusega teatavaks saanud õigusrikkumistest. Muu hulgas sisaldub eelnõus jätkuvalt punkt, et vähemalt 50 töötajaga tööandjad peavad looma asutusesise teavituskanali, et inimestel oleks võimalik rikkumistest teada anda. Lisaks on inimestel võimalik rikkumisest teada anda vastavale riigiasutusele või avalikkusele.

Kuigi ministeerium ei ole teinud eelnõus põhimõttelisi muudatusi, sisaldab eelnõu ettevõtete jaoks siiski mitmeid olulisi muudatusi, mis pakuvad suuremat paindlikkust ja teevad uuest seadusest arusaamise lihtsamaks.  

Ettevõte saab teavituskanalit paindlikult valida
Algselt oli eelnõus kirjas, et nii asutusesiseseks kui -väliseks teavituskanaliks võib olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine. Koda tegi ettepaneku lubada teavituskanalina kasutada ka muid lahendusi, näiteks veebiplatvormi või mõnda muud rakendust. Oluline on, et teavituskanal võimaldab konfidentsiaalsust tagavalt teavet edastada, kuid seadus ei peaks ettevõtetele panema liiga kitsaid piire teavituskanali valikul.

Justiitsministeerium võttis koja ettepanekut kuulda ning muutis sõnastuse tehnoloogianeutraalseks. Nüüd on eelnõus kirjas, et rikkumisteadete vastuvõtmiseks loodud kanal peab võimaldama rikkumisteate edastamist kirjalikult, suuliselt või mõlemal viisil, kuid konkreetset teavituskanalite loetelu ei ole eelnõus enam välja toodud.

Kontserni kuuluvad ettevõtted saavad luua ühise teavituskanali
Koja ettepanekul on eelnõusse jõudnud ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata sisemisi teavituskanaleid. Varasemalt oli eelnõus kirjas, et teavituskanaleid võivad jagada üksnes need ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat, kuid kontsernide osas puudus erisus.

Rikkumisest teavitaja kaitse tingimused on selgemad
Eelnõu kohaselt on rikkumisest teavitaja kaitse saamise üheks tingimuseks see, et inimesel on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud. Koda palus justiitsministeeriumil seletuskirjas täpsustada, et millistel juhtudel kaitseb uus seadus rikkumisest teavitajat ja millistel juhtudel mitte. Justiitsministeerium on seletuskirja lisanud mitmeid näiteid.

Varasemalt jäi näiteks ebaselgeks, et kui inimene kuuleb oma tuttavalt või talle on jäetud anonüümne vihje, et tema tööandja rikub keskkonnaalaseid norme, ja inimene teavitab sellest avalikkust või mõnda riigiasutust, siis kas sellisel juhul saab inimene rikkumisest teavitaja kaitse. Seletuskirjas on nüüd selgelt välja toodud, et kui kuuldud info ei ole põhjalik, ei põhine faktidel ning info edastaja ei ole usaldusväärne, siis ei saa teavitaja ka kaitset.

Üleliigse info avalikustamine ei ole lubatud
Kaubanduskoda palus justiitsministeeriumi selgitust ka olukorra kohta, kus inimesel on õigus rikkumisest teada anda ja kaitset saada, kuid ta avalikustab põhjendamatult ka üleliigset teavet, näiteks ärisaladusi. Ministeerium on selles osas seletuskirja täiendanud ning kinnitanud, et kui teavitaja on avalikustanud ärisaladust, mis ei seondu rikkumisega või seondub rikkumisega vaid kaudselt, siis sellisel juhul ei paku uus seadus teavitajale kaitset ning tööandjal on õigus nõuda töötajalt salastatud teabe avalikustamise eest töölepingus kokku lepitud leppetrahvi.

Survemeetmete loetelu on eelnõust välja jäetud
Varasemalt oli eelnõus kirjas konkreetsed survemeetmed, mida ettevõte ei tohi rakendada nende inimeste osas, kes on rikkumisest teda andnud ja keda uus seadus kaitseb. Näiteks oli eelnõus kirjas, et tööandja ei või lõpetada teavitaja töölepingut, viia teda madalamale ametikohale, takistada edutamist, vähendada palka või rakendada distsiplinaarkaristust. Sellist loetelu eelnõu enam ei sisalda.

Eelnõusse on alles jäänud üksnes üldine põhimõte, et rikkumisest teavitaja suhtes on keelatud otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju. Keelatud on survemeetmete rakendamine, selle katse ning sellega ähvardamine. Seega eelnõu sõnastus on nüüd üldisem, kuid selle sisu ei ole muutunud, sest endiselt ei ole lubatud need survemeetmed, mis varasemalt sisaldusid seaduses.

Rikkumisteate võib saata ka juhile
Kui eelnõu esialges versioonis oli kirjas, et inimene saab rikkumisest teada anda asutusesisese teavituskanali, asutusevälise teavituskanali või üldsusele avalikustamise kaudu, siis nüüd on lisandunud ka neljas võimalus, milleks on juhi teavitamine. See tähendab, et kui inimene annab oma murest teada otsesele juhile juhi või mõnele teisele juhile, siis eelnõu kaitseb teavitajat ka sellises olukorras.

Uus seadus jõustub 2022. aasta 1. juunil
Kui algselt pidi rikkumisest teavitaja kaitse seadus jõustuma juba selle aasta 17. detsembril, siis nüüd soovib riik selle jõustada 2022. aasta 1. juunil. Nõue, et tööandja, kus on 50−249 töötajat, peab looma asutusesisese teavituskanali, jõustub endiselt 2023. aasta 17. detsembril.

Kui Sul tekib eelnõu kohta küsimusi või ettepanekuid, siis anna sellest teada koja juristidele e-posti juristid@koda.ee kaudu.

Eelnõu varasema versiooniga saad tutvuda SIIN ja koja ettepanekutega SIIN.