Kollektiivlepingu seaduse muutmise eelnõust tuleks jätta välja mitmeid plaanitavaid muudatusi

Kaubanduskoda esitas Sotsiaalministeeriumile arvamuse kollektiivlepingu seaduse muutmise kohta. Koda toetab kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni kaasajastamist, kuid tõsta tuleb tööandjatele ettenähtud 20%-list esinduskriteeriumi nõuet ning esinduskriteerium tuleb kehtestada ka ametiühingutele.

Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras sõnas eelnõud kirjeldades, et kollektiivlepingu tingimuste laiendamisel on tähtis tagada kollektiivlepingu poolte esinduslikkus. „Kindlasti ei tohi tekkida olukorda, kus väikesel grupil ettevõtjatel on võimalus mõjutada näiteks terve sektori miinimumpalka, kahjustades seeläbi konkurentsivõimet,“ ning lisas, et täna lubab seadus näiteks kahest ettevõttest koosneval tööandjate ühingul ning viiest töötajast koosneval ametiühingul sõlmida kollektiivlepingu ning laiendada kokkulepitud miinimumpalka kogu sektorile. „Mis puudutab ametiühingute seaduse muutmist ning töötasu hüvitise perioodi pikendamist, siis need meie hinnangul ei ole kiireloomulised ning nende puhul peaks järgima tavapäraseid hea õigusloome põhimõtteid,“ sõnas Udras.

Eelnõu näeb ette, et kollektiivlepingu laiendamise õigus on tööandjate liitudel, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20 protsendile vastava tegevusala töötajatele. Täna puudub seadusest tööandjate esinduskriteerium. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku tõsta olulisel määral tööandjate esinduskriteeriumit. Välja pakutud kahekümnest protsendist kõrgem esinduskriteerium on vajalik eelkõige selleks, et vältida olukorda, kus vähestel ettevõtjatel oleks võimalus laiendada kollektiivlepingu tingimusi (nt miinimumpalka) kogu sektorile ning kahjustada seeläbi konkurentsi.

Lisaks tuleks koja hinnangul kehtestada esinduskriteerium ka ametühingute liidule ja tegevusala ametiühingule. Praegu piisab ametiühingute seaduse kohaselt ametiühingute liidu loomiseks vaid 25 töötajast. Koda ei pea mõistlikuks olukorda, kus näiteks 25 töötaja palvel laiendatakse kollektiivlepingut kogu sektori töötajatele. Seetõttu on mõistlik kehtestada esinduskriteerium ka ametiühingutele.

Eelnõust tuleks jätta välja ametiühingu seaduse muutmise paragrahv
Eelnõuga soovitakse täiendada ametiühingute seadust nii, et tööandja peab hakkama tagama enama kui kahe ametiühingu usaldusisiku korral usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ette nähtud ulatuses, kusjuures usaldusisikud lepivad kokku aja omavahelise jaotamise. Täna peab tööandja tagama vähemalt ühele usaldusisikule vaba aja usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

Kaubanduskoda on ametiühingute seaduse muudatusele vastu mitmel põhjusel:

• Seaduses peab sisalduma miinimumnõue ning vähemalt ühele usaldusisikule vaba aja andmisega on meie hinnangul miinimumnõue ka tagatud. Muudatuse jõustumisel võib tekkida olukord, kus näiteks kuue töötajaga tööandja juures on 2 usaldusisikut, kellele tuleb tööandjal anda vaba aega nädalas kokku vähemalt 8 tundi. Selline lahendus läheb juba oluliselt kaugemale miinimumnõudest.
• Osadel juhtudel on mõistlik anda usaldusisikutele rohkem aega kui näiteks 4 tundi nädalas, kuid selliseid juhtudel saavad pooled omavahel rohkema aja andmises kokku leppida ning puudub vajadus seaduse muutmiseks.
• Lisaks jääb ebaselgeks, miks on see muudatus lisatud nn kiireloomulisse eelnõusse. Ametiühingute seaduse muudatus ei ole seotud kollektiivlepingu laiendamise regulatsiooni muutmisega. Kojale teadaolevalt ei ole ka Riigikohus ega Õiguskantsler pidanud vajalikuks selle sätte muutmist. Seega puudub igasugune põhjus selle muudatuse kiireks menetlemiseks, mille puhul ei järgita kõiki tavapäraseid hea õigusloome põhimõtteid.

Töötasu hüvitise perioodi tõstmise järgi seniselt kuuelt kuult aastani  puudub vajadus
Plaanitava muudatuse kohaselt peab tööandja maksma töötajale hüvitist senise 6 kuu asemel 12 kuu keskmise töötasu ulatuses juhul, kui töövaidluskomisjon või kohus tuvastab raseda, rasedus- või sünnituspuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötaja töölepingu ülesütlemise tühisuse ning töövaidluskomisjon või kohus lõpetab vaidleva poole taotluse alusel töösuhte. Kaubanduskoda on sellele muudatusele vastu ning teeb ettepaneku see eelnõust välja jätta

Välja jätmiseks on mitmeid põhjuseid, esiteks võimaldab juba kehtiv töölepingu seadus mõista töötajale välja suurema hüvitise. Töölepingu seaduse § 109 lg 2 teise lause kohaselt võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Viidatud sättest tuleneb, et töövaidluskomisjon võib hüvitist suurendada näiteks 12 kuu keskmise töötasuni.

Samuti ei ole mõistlik muuta seadust mõne üksiku kaasuse tõttu. Seletuskirjas on toodud välja, et aastatel 2014–2019 on töövaidluskomisjonis olnud vaid 6 vaidlust, mille puhul võib eeldada, et töösuhte lõpetamise põhjuseks võis olla fakt, et isik oli töötajate esindaja. Seetõttu puudub koja hinnangul praktiline vajadus muudatuse tegemiseks. Lisaks ei ole plaanitav muudatus seotud kollektiivlepingu laiendamise regulatsiooniga ja ei ole seega kiireloomuline. Järelikult puudub igasugune põhjus muudatuse kiireks menetlemiseks.

Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Täpne jõustumise aeg ei ole hetkel teada.