Kutsekoolide riiklik koolitustellimus võib kaduda
Riigikogu menetluses on kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu, millega muudetakse kutsekoolide rahastamise põhimõtteid ning kaotatakse riiklik koolitustellimus. Kaubanduskoja hinnangul kaasneb riikliku koolitustellimuse kaotamisega risk, et koolituskohtade loomisel ei arvestata enam piisavalt tööturu vajadusega.
Täna toimub kutseõppes riiklik koolitustellimus selliselt, et haridus- ja teadusministri käskkirjaga pannakse paika kolme aasta koolituskohtade arv õppekavarühmade ja kutsekoolide lõikes. Koolitustellimuse koostamisel võetakse arvesse tööturu vajadusi, riigi strateegilisi ja valdkondlikke arengukavasid, valdkonnaga seotud uuringuid ja prognoose, koolide võimekust ja õppida soovijate eelistusi.
Koolituskohtade loomisel tuleb arvestada tööturu vajadusega
Eelnõu kaotaks riikliku koolitustellimuse ning asendaks selle riigi poolt eraldatava tegevustoetusega. Tegevustoetusega pannakse paika kooli ülesanded ning riigi vajadustest lähtuvad kutseõppe läbiviimisega seotud kohustused, kuid iga kutseõppeasutus saab edaspidi ise otsustada, kas ja kui palju koolituskohti luua.
Muudatuse elluviimisel läheb vastutus koolitustellimuse eest riigilt koolile. Kaubanduskoja hinnangul võib selle tagajärjel tekkida olukord, kus kutsekool võtab koolituskohtade loomisel arvesse õpilaste soove, kuid üleriigiline tööturu vajadusega arvestamine jääb tagaplaanile. Seega esineb oht, et kutsekoolid vähendavad koolituskohti nendes õppekavarühmades, mis on õppijate seas ebapopulaarsed, kuid tööturu jaoks väga vajalikud.
Kirjeldatud riski plaanitakse eelnõuga maandada kahe meetme abil. Esiteks saab riik läbi tegevustoetuse käskkirja kutsekooli mõnevõrra suunata tööturu vajadusi arvestama. Teiseks peab nõunike kogu, kuhu kuuluvad ka tööandjate esindajad, kooskõlastama kutsekooli koolituskohad. Koja hinnangul ei pruugi nendest meetmetest piisata, et koolituskohtade loomisel tagada tööturu vajadustega arvestamine.
Koda andis riigikogu kultuurikomisjonile teada, et puudub otsene vajadus kaotada riiklikku koolitustellimust. Riik põhjendab muudatust asjaoluga, et riigi tellitavad koolituskohad on muutumas takistuseks koolide võimekusele reageerida kiirelt tööjõuturu koolitusvajadusele. Seni ei ole kojani jõudnud ettevõtjate massilist negatiivset tagasisidet tänase riikliku koolitustellimuse kohta. Mõni ettevõtja võib soovida suurendada või vähendada teatud õppekavarühmas koolitustellimust, kuid tervikuna süsteem toimib ning vastab üldjoontes tööturu vajadustele. Pigem on täna ettevõtjate jaoks probleemiks see, et õppekavasid ei saa või ei taheta piisavalt kiiresti ja paindlikult muuta, et need vastaksid tööturu vajadustele.
Kui riikliku koolitustellimuse kaotamist peetakse teatud põhjustel ikkagi hädavajalikuks, siis tuleks sätestada eelnõus veelgi konkreetsemalt meetmed, mis tagavad, et kutsekool arvestab koolituskohtade loomisel tööturuvajadusega.
Tulemusrahastamise osakaal vähemalt 20 protsenti
Koda tegi riigikogule ettepaneku lisada seaduseelnõusse põhimõte, et tulemusrahastamine moodustaks vähemalt 20% kutsekoolide rahastamisest. Kehtivas seaduses ega eelnõus ei ole kirjas, kui suure osa kutsekoolide rahastamisest peab tulemusrahastamine minimaalselt moodustama.
Tulemusrahastamine ei tohi toimuda kutsekoolide baasrahastamise vähendamise arvelt, vaid riik peab eraldama tulemusrahastamise jaoks täiendavaid vahendeid. Seega peab toimuma kvantitatiivne hüpe kutsekoolide rahastamises, et oleks võimalik katta tulemusrahastamise komponenti. Kui riigil ei ole hetkel piisavalt rahalisi vahendeid tulemusrahastamiseks, siis võib üleminek tulemusrahastamisele toimuda üleminekuperioodi jooksul. Näiteks esimesel aastal võib tulemusrahastamise osakaal olla 5 protsenti, teisel aastal 10 protsenti ning neljandal aastal vähemalt 20 protsenti.
Loe lähemalt koja arvamust siit: