Kutsesüsteemi muudatustega ei tohi väheneda ettevõtete kaasa rääkimise võimalus
Koda peab positiivseks, et haridus- ja teadusministeerium soovib muuta kutsesüsteemi efektiivsemaks, muuta mitmeid protsesse kiiremaks ning suurendada haridus- ja töömaailma koostööd. Samas valmistab meile muret, et mitmed plaanitavad muudatused võivad hoopis vähendada ettevõtete ja haridusasutuste koostööd.
Haridus- ja teadusministeerium tuli jaanuaris välja ideega teha kutsesüsteemis mitmeid olulisi muudatusi. Muudatused on seotud näiteks kutsesüsteemi korralduse, kutsestandardite koostamise ja kutsesüsteemi rahastusmudeliga.
Kutsestandardite reform tuleb läbi viia väiksemas mahus
Ministeerium on välja pakkunud idee, et edaspidi koostatakse kutsestandardid vaid reguleeritud kutsetele ning reguleerimata kutsealadele jäetakse võimalus kutsestandard välja töötada tasu eest.
Koda ei toeta seda muudatust. Kui tööandjate esindajad ei osale kutsestandardite väljatöötamises ja reguleerimata kutsetele ei tule üldreeglina kutsestandardeid, siis selle tulemusena väheneb olulisel määral haridus- ja töömaailma koostöö ja seda just reguleerimata kutsete puhul.
Koja hinnangul tuleb kutsestandardite arvu vähendamise asemel lihtsustada kutsestandardite loomise ja muutmise protsessi. Näiteks tegime ettepaneku, et riik võiks luua kutsestandardite arendamise e-keskkonna, et see võimaldaks paindlikult teha vajalikke muudatusi kutsestandardites.
Meie nägemuse kohaselt peab ekspertkogule, kuhu kuuluvad ka ettevõtete esindajad, jääma õigus otsustada, millised on Eesti ühiskonna, sh majanduse jaoks olulised kutsed, mille osas on vaja koostada kutsestandardid. Samas võiks ekspertkogul olla õigus otsustada, et teatud reguleerimata kutsete puhul piisab üksnes kompetentsiprofiilidest või ei ole vaja ka kompetentsiprofiili.
Lisaks on äärmiselt oluline, et nii kutsestandardite kui ka kompetentsiprofiilide kasutamine oleks regulatsiooni kohaselt kohustuslik nii formaalhariduse kui ka mikrokvalifikatsioone pakkuvate õppekavade osas.
Andsime ministeeriumile saadetud kirjas ka teada, et kutsesüsteemi reformi tulemusena peaks kutseasutus jätkuvalt kaasama kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide loomisse ja uuendamisse tööandjate esindajaid.
Kutse andjale ei ole mõistlik kehtestada täiendavaid tasusid
Haridus- ja teadusministeerium on teinud ka ettepaneku tõsta kutse andja konkursil osalemiseks tasutavat riigilõivu praeguselt 150 eurolt 500 euroni ning kehtestada kutse andjale aastatasu maksmise kohustus.
Kuna täna on huvi osaleda kutse andja konkursil madal ning osade kutsete puhul ei ole ühtegi kutse andja taotluse esitajat, siis aastatasu kehtestamine ja riigilõivu tõstmine vähendaksid organisatsioonide motivatsiooni saada kutse andjaks. Lisaks suureneksid selle tulemusena kutse andja kulud, mis omakorda võib vähendada inimeste huvi taotleda kutset. Seetõttu palus koda ministeeriumil loobuda aastatasu kehtestamisest ja riigilõivu tõstmisest.
Hetkel ei ole teada, kas ja mis ulatuses võtab ministeerium arvesse koja kommentaare ja ettepanekuid.
Järgmise sammuna koostab haridus- ja teadusministeerium kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis valmib 2025. aasta esimesel poolaastal. Muudatuste jõustumise aeg on praeguse plaani kohaselt 2026. aasta 1. september.
Plaanitava kutsesüsteemi reformiga saad lähemalt tutvuda siin.