Lähetatud töötajate direktiivi uuendused suurendavad kulusid ja bürokraatiat
Koda ei pea direktiivi muudatusi mõistlikuks ega vajalikuks, sest need võivad suurendada Eesti ettevõtete halduskoormust ja kulusid ning vähendada piiriüleste teenuste osutamist. Samal seisukohal olime ka aasta tagasi, kui EL-s algasid arutelud lähetatud töötajate direktiivi uuendamiseks.
Hetkel kehtiv lähetatud töötajate direktiiv näeb ette, et lähetatud töötajale tuleb maksta vähemalt sihtriigi miinimumtasu. Uue kokkuleppe kohaselt tuleb edaspidi lähetatud töötajale maksta kohalike töötajatega võrdset töötasu koos erinevate lisatasudega. Näiteks kui mõnes liikmesriigis makstakse kohalikele töötajatele 13. palka, jõuluhüvitisi või pakutakse majutus- või toitlustussoodustusi, siis peab Eesti ettevõte neid tasusid maksma ka sinna liikmesriiki lähetatud töötajale.
Lisaks peab ettevõtja arvestama täiendavate kohustustega pikaajaliste lähetuste korral. Kui lähetus kestab kauem kui 12 kuud, peab ettevõtja järgima lähetuse sihtriigi tööõiguse norme. Näiteks kui Eesti ettevõte lähetab oma töötaja 18 kuuks Prantsusmaale, peab ta lähetatud töötaja osas täitma Prantsusmaa tööõigusest tulenevaid reegleid. Hetkel peab Eesti ettevõte järgima vaid osasid välisriigi tööõiguse norme, nt töötasu miinimummäär, maksimaalne tööaeg, minimaalne puhkeaeg, ületunnitasud, töötervishoid ja –ohutus.
Muudatused mõjutavad peamiselt ehitussektorit, sest suur osa lähetatud töötajatest on ehitustöölised. Lähetatud töötajate direktiivi uuendused ei mõjuta vähemalt esialgu transpordisektorit, sest selle valdkonna osas ei jõudnud liikmesriigid veel kokkuleppele.
Hetkel on lähetatud töötajate direktiivi muudatuste osas saavutatud kokkulepe liikmesriikide tasemel. Järgmiseks sammuks on muudatuste läbirääkimine Euroopa Parlamendiga. Kui Euroopa Liidu tasemel on kokkuleppele jõutud, siis jääb veel liikmesriikidele neli aastat muudatuste viimiseks siseriiklikusse õigusesse.
Loe lähemalt koja varasemat seisukohta