Laienevad võimalused osaleda juhtorganite koosolekul ilma füüsilise kohalolekuta
Kaubanduskoda toetab eelnõu, millega riik plaanib anda kõigile juriidilistele isikutele võimaluse koosolekul osaleda elektrooniliste vahendite abil ja võtta vastu otsuseid kirjalikult koosolekut kokku kutsumata, kuid leiab, et osad muudatused vajavad täpsustamist.
Justiitsministeeriumile saadetud arvamuses toetasime eelnõu eesmärki tagada kõikidele juriidilise isiku liikidele võimalus viia koosolekuid läbi elektroonilisi vahendeid kasutades ja kirjalikult, koosolekut füüsiliselt kokku kutsumata. See on eriti oluline praeguses eriolukorras, kuid lihtsustab juriidiliste isikute otsuste vastuvõtmist ka edaspidi. Samas tõime välja muudatused, mis ei ole meie hinnangul üheselt selged ja vajavad seetõttu täpsustamist.
Tuleb täpsustada, kas soovitakse võimaldada elektroonilisi koosolekuid või ainult elektroonilist osalemist
Eelnõuga lisatakse kõiki juriidilisi isikuid puudutav üldsäte, mille järgi võib juriidilise isiku organi liige koosolekul osaleda, hääletada jms ilma füüsilise kohalolekuta (kasutades selleks elektroonilisi vahendeid). Eelnõu seletuskirjas mainitakse aga korduvalt, et eelnõu mõte on mh selles, et saaks korraldada koosolekuid elektrooniliselt. Samuti soovitakse eelnõuga lisada säte selle kohta, kuidas elektroonilisi koosolekuid pidama peab.
Kaubanduskoja hinnangul ei ole üheselt selge, kumba võimalust on eelnõuga soovitud lisada – kas koosolekute pidamist tervikuna või ainult seal osalemist. Selles osas tuleb eelnõu ja selle seletuskirja selgemaks muuta, kuna neil kahel variandil on selge erinevus. Juhul, kui on mõeldud ainult osalemist elektrooniliste vahendite abil, siis see tähendab, et sisuliselt peaks koosoleku siiski kokku kutsuma ning võimaldama ka füüsilist osalemist. Eriolukorra ajal peaks tegema seda piisavalt suures ruumis, kus on tagatud osalejatele piisavad vahed jm. Seega arvestades praegust eriolukorda ning ka eelnõu eesmärki, oleks mõistlikum võimaldada siiski juriidilistel isikutel korraldada organite koosolekuid tervikuna elektrooniliselt.
Eelnõus tuleks selgemini välja tuua, et osaühingu puhul jääb senine elektrooniliselt hääletamise võimalus kehtima
Kehtiv õigus võimaldab osanikel osanike koosoleku teatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil enne koosolekut või koosoleku kestel. Eelnõukohased muudatused võivad kaasa tuua olukorra, kus sellist võimalust enam ei ole, sest elektrooniline hääletamine asendatakse elektroonilise osalemisega koosolekul. Kuna eelnõu eesmärk on siiski võimaluste laiendamine, siis ei tohiks praegune võimalus kaduda, vaid eelnõus tuleb selgemini välja tuua, et praegune võimalus hääletada enne koosolekut ja koosoleku ajal säilib.
Selgust vajab ka see, kas aktsiaseltsil tuleb ilmtingimata muuta põhikirja selleks, et aktsionärid saaksid hääletada otsuse eelnõusid enne üldkoosolekut
Kehtiva korra kohaselt võib aktsiaseltsi põhikirjaga ette näha, et aktsionär võib hääletada üldkoosoleku teatud otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut. Selleks tuleb saata oma hääl aktsiaseltsile posti teel kirjalikus vormis. Muudatuse kohaselt ei pea sellist häält enam kirjalikult posti teel saatma, vaid sobib ka kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Segadust tekitab aga see, et eelnõu üks punkt ütleb, et enam ei pea selline võimalus põhikirjas ette nähtud olema, teine punkt aga paneb jällegi kohustuse sätestada põhikirjaga täpne hääletamise kord.
Kaubanduskoja ettepanekud võeti arvesse
Tänaseks on ministeerium saatnud eelnõu Valitsusele heakskiitmiseks, mille järel saadetakse see lähiajal Riigikogu menetlusse. Kaubanduskoja ettepanekutega on arvestatud ning täiendatud seletuskirja selgitustega kõikide ülalnimetatud märkuste osas.
Seletuskirjas on nüüd selgemini välja toodud, et juriidilise isiku organi liikmed saavad otsuseid teha nii osaliselt kui ka täielikult elektrooniliselt. Juhul, kui ühing soovib, et füüsiliselt kuhugi kohale tulla ei saaks, tuleb see paika panna põhikirjaga. Selgitatud on ka osanike ja aktsionäride hääletamise võimalusi enne koosoleku toimumist. Selgituse kohaselt võib aktsionär hääletada üldkoosoleku teatud otsuste eelnõusid enne üldkoosolekut juhul, kui see pole põhikirjaga välistatud.
Eelnõu jõuab peagi Riigikokku, kus see tõenäoliselt ka kiiresti vastu võetakse. Arvestades asja kiireloomulisust jõustuvad muudatused juba lähinädalatel.
