Ligipääsetavuse seaduse eelnõus on mitmeid uusi nõudeid

Riik on koostanud ligipääsetavuse seaduse eelnõu, millega sätestatakse uued nõuded ligipääsetavuse tagamiseks teatud teenuste ja toodete osas ning millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv. Samuti soovitakse lihtsustada piiriülest kaubandust ja nii puudega kui ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste vaba liikuvust, ning suurendada toodete ja teenuste siseturul kättesaadavust. Koda juhtis sotsiaalministeeriumile saadetud arvamuses tähelepanu mõningatele kitsaskohtadele.

Ligipääsetavuse seaduse eelnõu olulisemad põhimõtted
Teenuse osutamisel tuleb tagada, et see vastaks puudega inimeste vajadustele ning teenuse üldtingimustes või samaväärses dokumendis tuleb esitada teenusele kohaldatavate ligipääsetavusnõuete kirjeldus, ning teave teenuse kavandamise ja tööpõhimõtete kohta. See tähendab, et ettevõtja peab olenevalt teenuse või toote sisust tagama vastavuse ligipääsetavusnõuetele. Näiteks peavad elektroonilise side teenusepakkujad võimaldama lisaks häälsidele reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälsidele kasutatakse ka videot, peab teenus võimaldama tervikvestlust. E-kaubanduse teenuste puhul on vajalik mh tagada, et teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus oleksid tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.

Kui ettevõtjal on kahtlus, et toote või teenuse vastavusse viimine kehtestatud ligipääsetavusnõuetega võib endast kujutada toote või teenuse täielikku muutmist, või tuua kaasa ebaproportsionaalse koormuse, on ettevõtjal võimalik viia selle kohta läbi eraldi hindamine. Kui pärast hindamise läbiviimist leiab ettevõtja, et talle ei kohaldu üks või mitu ligipääsetavusnõuet, teavitab ta sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja esitab viimase taotlusel dokumenteeritud hindamise tulemuse.

Eelnõus märgitud kohaldamisala peab olema lihtsamini mõistetav
Koda tõi esile, et eelnõus esitatud nõuded kohaldamisala osas on keeruliselt sõnastatud ning ei ole kergesti mõistetavad (sh on see raskesti arusaadav ilma seletuskirja lugemata). Antud juhul võib tekkida olukord, kus ettevõtted ei pruugi mõista, kas neile seaduses sätestatud nõuded kohalduvad või mitte. Koda rõhutas oma kirjas, et väga olulisel kohal on kindlasti ligipääsetavuse nõuete osas praktilised juhendid, mis suunaksid ja aitaksid ettevõtetel õigesti seadust rakendada.

Märgistus peab muutuma kaasavamaks

• Tootel olev teave toote ligipääsetavuselementide ning toote märgistuse, kasutusjuhendi ja hoiatuste kohta peab olema:

1. hoomatav rohkem kui ühe meele kaudu;
2. esitatud arusaadaval ja kasutajale tajutaval viisil;
3. esitatud, kasutades trükikirja kontrastsust, kirjatüüpe ja -suuruseid, sealhulgas kirjakraade ja -laade, arvestades eeldatavaid kasutajavajadusi.

• Veebilehelt leitav juhis toote paigaldamise, hooldamise, ladustamise ja äraviskamise kohta peab:

1. olema kättesaadav tekstiformaatides, mida saab kasutada erinevatel viisidel kasutata ja rohkem kui ühe meele kaudu hoomatava alternatiivse abiformaadi loomisel;
2. lisama mittetekstilisele sisule alternatiivsel viisil esitatud sisu.

 

Millistele toodetele ja teenustele eelnõu kohaselt uued nõuded kohalduvad?

• Nõuded hakkavad kehtima järgmistele toodetele:

1. tarbijale kasutamiseks mõeldud üldotstarbeline arvuti riistvarasüsteem ja selle operatsioonisüsteem;
2. makseterminal;
3. sularaha- või makseautomaat;
4. piletiautomaat;
5. registreerimisautomaat;
6. teavet pakkuv interaktiivne iseteenindusterminal, välja arvatud sõiduki, õhusõiduki, laeva või veeremi integreeritud osana paigaldatud terminal;
7. tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse elektroonilise side teenuse osutamisel;
8. tarbija terminalseade, millel on interaktiivne andmetöötlusvõimsus ja mida kasutatakse ligipääsuks audiovisuaalmeedia teenusele;
9. e-luger.
    

• Nõuded hakkavad kehtima järgmistele teenustele:

1. elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus, välja arvatud masinatevahelise side teenus;
2. teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele;
3. lennu-, bussi-, raudtee-, ja veeliikluse sõitjateveo teenuste osad, milleks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transpordialase teabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine ning interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal;
4. pangandus- ja finantsteenus ning teenuse osutamisega seotud leping;
5. e-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara;
6. e-kaubanduse teenus.

Eelnõu kohaselt ei kohaldata nõudeid mikroettevõtjast (ettevõtja, kelle töötajate arv on vähem kui kümme inimest ja kelle aastakäive ega aastane bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot) teenuseosutaja tegevusele. Erand kohaldub vaid teenuseosutajatest mikroettevõtjatele, kuivõrd nende puhul kujutab ligipääsetavusnõuete täitmise nõudmine ebamõistlikku koormust.

Ligipääsetavuse direktiivi normid peavad kohalduma alates 2025. aasta 28. juunist, kuid üleminekuperioodi lõpuks on 2030. aasta 28. juuni. Eelnõu on direktiivi ülevõtmise tähtajast tulenevalt planeeritud jõustuma 2022. aasta juunis.

Eelnõu kohta on võimalik detailsemalt lugeda siit.