Maamaks võib tõusta kuni 50% aastas
Regionaal- ja põllumajandusministeerium on koostanud eelnõu, millega muudetakse maamaksu määramise põhimõtteid nii, et kohalik omavalitsus võiks tulevikus tõsta maamaksu aastas rohkem kui 10%. Koda on muutusele vastu, sest puudub põhjalik mõjuanalüüs muutuse mõjude kohta ettevõtetele, eluvajalikele teenuste hindadele ning ühiskonnale laiemalt. Samuti on koja hinnangul rikutud hea õigusloome eeskirja.
Senine kord näeb ette, et ükskõik kui suur on arvestuslik maamaks uue maa maksustamishinna ja maksumääraga, siis üle 10 protsendi ei tohi maamaks aastas kasvada. Kui 10% on väiksem kui 5 eurot, suurendatakse maamaksu summat 5 euro võrra kuni maksimaalse maamaksu summa saavutamiseni.
Uue plaanitava korra järgi muudetakse senist põhimõtet nii, et maamaksu võib tõsta aastas kuni 50% või kui see on väiksem kui 20 eurot, siis tõuseb maamaks 20 euro võrra. Kohalikud omavalitsused võivad otsustada maamaksu tõusu hoida protsendiliselt väiksemana kui 50%, kuid miinimumsummaks kehtestatakse üleriigiliselt 20 eurot.
Koda toob oma arvamuses välja, et ebastabiilsetes oludes on maamaksu korra muutmine ettevõtetele olulise negatiivse mõjuga, kuna tegu on põhitegevuskuluga, mida prognoositakse ning eelarvestatakse pikemate ajaperioodide peale. Järsk ning ebaproportsionaalne maksutõus tähendab seda, et ettevõtetel on keeruline oma kulusid ette planeerida ning maksu tõus paneb ettevõtted ebasoodsasse olukorda.
Plaanitakse tõsta ka äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra
Eelnõuga plaanitakse suurendada 2025. aastast ka äri- ja tootmismaa maksimaalset maamaksu määra 1,0%-lt 2,0%-le. Kaubanduskoda on vastu plaanitavale äri- ja tootmismaa maksimaalse maamaksu määra suurendamisele, kuna koosmõjus maamaksu aastase 10%-lise piirmäära tõstmisega võib ettevõtete makstav maamaks tõusta ebamõistlikult palju.
Puudulik mõjuanalüüs ning mõjutatud osapoolte alahindamine
Koda toob arvamuses ministeeriumile ka välja, et eelnõu seletuskirjas olev mõjuanalüüs on puudulik. Mõjuanalüüsis ei ole hinnatud, millised on erinevate maksude kumulatiivsed mõjud.. Samuti ei ole analüüsitud, kuidas mõjutab maamaks erinevaid eluks vajalikke teenuseid ning nende hindasid. Üheks selliseks näiteks on elektrienergia võrguteenuste võimalik hinnatõus, mis ei puuduta ainult ettevõtjaid, vaid mõjutab kõiki elektrienergia tarbijaid.
Eelnõul puudub ka seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, mida on põhjendatud eelnõus sellega, et eelnõu on kiireloomuline, kuna kohalikele omavalitsustele peab jääma piisavat aega maksumäärade ja maksusoodustuste üle otsustamiseks. Samuti on toodud põhjenduseks, et tegemist ei ole maksukorralduse aluseid ulatuslikult ja struktuurselt muutva regulatsiooniga.
Koda on seisukohal, et antud põhjendused ei ole asjakohased ning seetõttu on rikutud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja. Näiteks omab eelnõu olulist mõju maaomanikele ja kuigi eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et seadusemuudatuse sihtrühm on ainult kohalikud omavalitsused, siis muudatused mõjutavad oluliselt kõiki maaomanikke ning juba seetõttu on vajalik koostada seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus, millega hinnatakse muuhulgas põhjalikult erinevaid mõjusid ning riske.