Metsanduse arengukava peaks keskenduma puidu lisandväärtusele

Keskkonnaministeerium on saatnud kooskõlastamisele metsanduse arengukava aastani 2030. Koda saatis ministeeriumile ettepaneku, milles toome välja probleemsed kohad metsanduse valdkonnas, mida tasuks arengukava koostamisel arvesse võtta.

Raiemahud peavad vastama Eesti metsade bioloogilisele juurdekasvule

Ettevõtjate seisukohast lähtudes tuleks analüüsida eelkõige raiemahtude vastavust Eesti metsade bioloogilisele juurdekasvule. Näiteks on üha enam lastud raieküpsetel metsadel mädaneda, mis omakorda kahjustab Eesti majandust, sest metsa väärindamise asemel lastakse sellel rikneda. Samuti tekitab metsade mädanemine üha rohkem CO2 emissioone, mille vähendamise eest peaks Eesti aina rohkem võitlema tulenevalt Euroopa Liidu ja rahvusvahelistest kokkulepetest.

Raiemahtude juures tuleb tagada ka metsanduse arengukava pikaajaline stabiilsus. Vältida tuleks pidevat metsandusega seotud regulatsioonide muutmist. Stabiilsus aitaks kaasa keskkonna hoidmisele ning võimaldab kaasata suuremaid investeeringuid lisandväärtust andvatesse tootmisharudesse.

Suurema lisandväärtuse andjad tuleks seada prioriteediks

Metsanduse arengukava koostamisel tuleb kindlasti analüüsida lisandväärtusega metsamajandamist, mis aitaks suurendada kohalikku ümbertöötlemist ning tekitataks seeläbi ka rohkem lisandväärtust. Kava koostamisel tuleb lisaks hinnata võimalusi, mis suurendavad kohalike ettevõtete võimalusi puidu ümbertöötlemiseks ning riigi võimalusi seda toetada ja edendada. Suure lisandväärtusega puidu ümbertöötlemine aitab kaasa kõige enam majanduse kasvule, millest võidaks nii ettevõtjad, töötajad kui ka riik.

Loe koja ettepanekuid siit: