Millega arvestada, kui soovid alaealist tööle võtta?

Suvi on käes ja kindlasti on paljudel noortel plaanis suvevaheajaks tööd leida. Tööandjad omakorda kavatsevad seoses hooajalise töö, personali puhkamise või muuga rohkem noori tööle võtta.

Arvestada tuleb aga sellega, et alaealiste tööle võtmine erineb mõnevõrra täiskasvanute palkamisest. Kaitsmaks alaealiste tervist ja heaolu, on seaduses kehtestatud piirangud ja nõuded selle kohta, kuidas alaealist tööle võtta ning mis tööd ja kui palju ta üldse teha võib. Piirangud ja nõuded sõltuvad töö iseloomust, noore vanusest ja koolikohustuslikkusest. Alaealine on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Millist tööd võib teha?
Tööandja peab alaealisega töölepingu sõlmimisel olema kindel, et alaealine suudab konkreetset tööd teha ja töö ei kahjusta tema tervist. Kui noor on 15–16-aastane ega ole veel koolikohustust täitnud, siis tohib ta teha vaid kerget tööd – töökohustused peavad olema lihtsad ega tohi nõuda suurt kehalist või vaimset pingutust. Sama kehtib ka 13–14-aastase kohta. 7–12-aastasel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Alla 7-aastastel lastel on töötamine töölepingu seaduse alusel keelatud.

Sõltumata vanusest ei tohiks aga ühtegi alaealist võtta sellisele tööle, mis ületab tema võimeid, ohustab alaealise kõlblust, sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist või ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Näiteks on alaealisele ohtlik ja seetõttu ka keelatud pürotehnilise toote käitlemine, töö ketassae või keevitusseadmega jms. Kogu nimekiri töödest, mis on ohuteguri või töö iseloomu tõttu keelatud, on Vabariigi Valitsuse määruses „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud“. Keelatud on ka näiteks alkoholi või tubaka käitlemine.

Koja ettepanekul on Riigikogu sotsiaalkomisjoni jõudnud eelnõu, mis muudab alaealiste tööle võtmise veelgi lihtsamaks

Millal võib tööd teha?
Koolikohustuslik alaealine võib töötada nii kooliajal kui ka vaheajal. Kooliajal ei tohi siiski töötada vahetult enne koolipäeva algust ja vaheajal üle poole iga koolivaheaja kestusest, st pool suvevaheajast, pool talvevaheajast jne.

Koolikohustuslik noor ei tohi töötada vahemikus kella 20.00 kuni 06.00, põhikooli lõpetanud 15–17-aastane aga vahemikus kella 22.00 kuni 06.00. Erandina võib alaealine teha loomingulist tööd kultuuri-, spordi- või reklaamialal ka kella 24.00-ni juhul, kui teeb seda täiskasvanu järelevalve all.

Kuidas tööle võtta?
Töölepingu sõlmimiseks on tööandjal vaja alaealise ja tema seadusliku esindaja (näiteks ema või isa) nõusolekut. Esindaja võib nõusoleku anda ka tagantjärele ehk pärast alaealise tööle asumist.

Lisaks on 7–14-aastaste noorte puhul vaja nõusolekut ka tööinspektorilt. See käib nii, et tööandja registreerib tööle võetava alaealise töötamise registris kümme tööpäeva enne alaealise tööle asumist. Registrisse tuleb kanda ka andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste (sh koha ja töökohustuste) ning koolikohustuslikkuse kohta. Registrist läheb info edasi tööinspektorile, kes kontrollib, et tegemist poleks keelatud tööga, töötingimused oleksid sobivad ning et alaealine soovib tööd teha. Kui inspektorilt kümne tööpäeva jooksul keeldumist ei tule, siis tähendab see, et ta on andnud oma nõusoleku ja alaealine võib tööle asuda.

Regulatsioon on peagi muutumas
Tänu kaubanduskojale on alaealiste töötamist puudutav regulatsioon viimastel aastatel muutunud paindlikumaks ja praeguseks on koja ettepanekul jõudnud Riigikogu sotsiaalkomisjoni eelnõu, mis muudab alaealiste tööle võtmise veelgi lihtsamaks. Muudatuste jõustumisel kaob tööandja kohustus küsida tööinspektori nõusolekut 13–14-aastasega töölepingu sõlmimiseks. Vastav kohustus jääb edaspidi kehtima vaid 7–12-aastase tööle võtmisel.

Muudatus on positiivne nii tööandjatele kui ka noortele, kuna vähendab tööandja halduskoormust ja suurendab tööandjate valmidust noori tööle võtta ning seeläbi neile ka palju enam töökogemusi pakkuda.

Kui palju võib töötada?

Kui täiskasvanu tohib üldjuhul töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, siis olenevalt vanusest võivad alaealised töötada 2–8 tundi päevas:

• 7–12-aastased – õppeveerandi kestel 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas ning vaheajal 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas;
• 13–14-aastased või vanemad koolikohustuslased – õppeveerandi kestel 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas ning vaheajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas;
• 14-aastane kutseõppeasutuse praktikal – nii õppeveerandi jooksul kui ka vaheajal 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas;
• 15-aastane kutseõppeasutuse praktikal – nii õppeveerandi jooksul kui ka vaheajal 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas;
• koolikohustuse täitnud alaealine – 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Ületunnitööd teha ei tohi ja kui tööaega arvestatakse summeeritult, siis ei või tööaja arvestus ületada eeltoodud piiranguid.