Milliseid võimalusi pakub ettevõtete ja koolide omavaheline koostöö?

On teada-tuntud tõde, et praktiliste ja elulähedaste teadmiste ning oskuste omandamiseks on kõige parem õppida neid praktikutelt endilt. Selle paremaks korraldamiseks kogunesid 50 huvilist hariduse ja ettevõtluse valdkonnast koguma inspiratsiooni 1. juunil Tartusse Dorpat konverentsikeskusesse.

Seminaril otsiti vastust küsimusele, kuidas arendada koostööd ettevõtete ja koolide vahel nii, et see tooks kasu mõlemale osapoolele ja annaks meie noortele tulevikuks parima ettevalmistuse. Üheskoos mõeldi välja uusi ideid, kuidas ettevõtted ja koolid saaksid paremini koostööd arendada. Põnevaid ideid ja inspiratsiooni tulevikuks kogunes kuhjaga.

Seminaril tutvustasid oma seniseid kogemusi ettevõtete ja koolide koostööst mitmed koolide, noortekeskuste ja ettevõtete esindajad. See andis osalejatele indu ise uusi ideid välja töötada ja julgust ise noorte ettevõtlikkuse arendamisel aktiivne olla.

Antslas saadakse ettevõtlikuks läbi mängu

Antsla Gümnaasium on aktiivne ettevõtlusõppe läbiviija. Seda lõimitakse nii matemaatika-, kunsti- kui tööõpetusetunniga ning tulemuseks on sisukam teadmistepagas õppeainetest ja õpilaste parem oskus neid teadmisi päriseluga seostada.

Aktiivset koostööd tehakse kohaliku suurima tööandjaga Antsla Innoga. Õpilased käivad ettevõttes tutvumas, kuidas ettevõte toimib ja mida seal tehakse ning saavad muuhulgas teada näiteks seda, miks ei ole praagi tootmine hea. Ettevõtte esindaja käib ka koolis ettevõttest ja ettevõtlusest rääkimas ning õpilased saavad võimaluse osaleda ettevõttes toimuvates töötubades, näiteks tööõpetuse tunni raames.

Koolis on üles seatud Ettevõtlusküla õppemängud. Selle asemele, et klasside kaupa Tartusse Ettevõtluskülla sõita, otsustati oma kooli ruumidesse ise ettevõtlustänav üles seada. Väga populaarseks on kujunenud ettevõtlusmängud „Ettevõtlik pere“ ja „Ettevõtlik kogukond“. Kusjuures mängude eestvedajateks on Antsla kooli õpilased ise.

Rõuge kogukonna ettevõtlusesse kaasatakse ka noori

Rõuge Avatud Noortekeskus seisab hea selle eest, et kohalikud valla noored oleksid eneseteadlikud ja aktiivsed, valla koolid soovivad, et noored oleksid õppimisest huvitatud, kogukond soovib, et elu piirkonnas oleks jätkusuutlik ning ettevõtjaid huvitab nii isiklik äriedu, aga ka piirkonna ettevõtluse järjepidev areng. Kõige selle saavutamiseks on jõud ühendatud ning noori kaasatakse mitmetesse projektidesse. Seeläbi näidatakse noortele, milliseid võimalusi pakub kohalik ettevõtlusmaastik ja kuidas nad ise sellesse panustada saaksid.

Kõige olulisem on nende tegevuste puhul koostöö. See tähendab aegajalt ka seda, et koolid ja ettevõtted peavad n-ö müürid lõhkuma. Lõppeesmärk võiks olla see, et noortel on ka kohalikus maapiirkonnas mitmeid väljundeid enda teostamiseks. Samuti pannakse neid mõtlema selle üle, et võimalus on olla ka iseendale tööandjaks.

Kuuste kool ja Marjamaa talu lõhuvad müüte

Maapiirkondades on kaks müüti: maal pole töökohti ning maal pole töötajaid. Mõnes mõttes vastuolulised väited, kuid mõlemad peavad paika. Olukorra lahendamiseks ühendasid Kuuste kool ja Marjamaa talu jõud ning töötasid välja projekti noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Eesmärgiks oli läbi viia praktilised ettevõtlusõppe tunnid kohalikus ettevõttes. Üheskoos arutati, millised on kooli vajadused ja ettevõtte võimalused panustamiseks.

Noored said kogeda, kuidas toimivad ettevõtte tegutsemiseks vajalikud protsessid, millised on toorained ja nende kasulikkus, aga ka inimestega suhtlemise olulisust. Ettevõte sai omakorda noortelt sisendit, kuidas nemad midagi teistmoodi teeks, kuid ka ideid oma ettevõtte ja toodete reklaamimiseks.

Kuidas koostööd alustada?

Ettevõtja Martin Bristol rääkis seminaril sellest, kuidas tekitada koostööd Sulle huvipakkuva osapoolega. Ta rääkis loo sellest, kuidas ta sai sisuliselt tasuta osaleda oma valdkonna suurimal rahvusvahelisel messil ja seda veel messikeskuse ühel parimatest asukohtadest. Kõik oli vaid pealehakkamise küsimus. Võti on selles, et koostööpakkumist tehes tuleb mõelda, mis on see miski, mis paneks teise osapoole Sinu vastu huvi tundma. Keskenduda tuleb sellele, millega Sa saad tegeleda ja ära tuleb unustada see, millega Sa tegeleda ei saa. Samasugust taktikat on mõistlik kasutada ka koolide ja ettevõtete koostöö arendamiseks ja uute lahenduste väljatöötamiseks.

Uued ideed ettevõtete ja koolide koostööks

Seminari lõpetuseks töötati üheskoos grupitöödena välja uusi ideid, läbi mille koolid ja ettevõtted saaksid üksteisele kasulikud olla nõnda, et koostöö kaudu kasvaks ka noorte ettevõtlikkus. Nii mõnigi osaleja tõi välja, et pelgalt meelelahutuslik ekskursioon ettevõttesse ei tööta, kui eesmärgiks on noortes arendada ettevõtlikkust. Vaja on noori ka praktiliselt kaasata, panna neid mõtlema erinevate ettevõttes toimivate protsesside peale ning ka sellele, milliseid oskusi ja teadmisi selles vaja läheb.

Üks põnevamaid väljakäidud ideid oli aga see, et ettevõtted võiksid kaasata noori audiovisuaalsete lahenduste tegemisel. Teatavasti on tänapäeva noored üha rohkem „kodus“ kõikvõimalike IT-lahendustega. Miks mitte kaasata noori mõne ainetunni raames neid oskusi rakendama. Seda võib teha nii toote kui teenuse reklaami, aga ka tööandja brändigu, teenusedisaini vms seoses.

Õpilane saaks sellise lahenduse kaudu teadlikumaks ettevõtte tegevustest ja protsessidest ning praktiline õpe oleks neile kindlasti motiveeriv tegevus. Ettevõtte jaoks oleks tegemist põneva protsessiga ning saab lõppkokkuvõttes positiivset reklaami. 

Sarnane koostööseminar on korraldajatel plaanis juba uuel poolaastal. Täpse aja ja koha teada saamiseks hoia silm peal veebilehel www.ettevotlikkus.ee või liitu sama lehe kaudu uudiskirjaga, mille vahendusel saad erinevate koostööprojektide infoga kõige kiiremini tutvuda.

Ettevõtete ja koolide koostööseminari „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“ korraldasid kaubanduskoja juures tegutsev koostöövõrgustik „Ettevõtlikkuse edendamiseks“ ja ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu, mida toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium.