Oskuste süsteem seob haridus- ja töömaailma paindlikumalt ühte
Kavandatava kutsesüsteemi reformiga minnakse üle oskuspõhisele lähenemisele, mis aitab haridus- ja töömaailma senisest sujuvamalt tervikuks siduda.
Haridus- ja Teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juhi Külli Alli sõnul on kavandatav kutsesüsteemi reform põhimõtteline. „Reformi tulemusel toimub haridussüsteemi veelgi tihedam sidustamine tööturuga. Selleks, et inimesed saaksid väikese vaevaga teada, mida tasub õppida, milliseid oskusi omandada ja tunnistusi taotleda, luuakse spetsiaalsed digitaalsed võimalused.“
Kutsestandarditel põhinevat kutsesüsteemi on tänaseks rakendatud 20 aastat. Selline lähenemine on liiga jäik tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas, kus tööandjad otsivad konkreetse eriala esindaja asemel sageli teatud oskusi.
Kutsekoda koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on ESF projekti raames loomas oskuste kirjeldamise, prognoosimise ja tunnustamise terviksüsteemi, mille juurde kuuluvad teenus- ja analüüsikeskkonnad. Oskuste süsteemi digilahendustest saab tööriist nii töö- ja õpivalikute tegijatele kui ka tööandjatele, koolitajatele, õppekavakoostajatele ning õpi- ja karjääriteede toetajatele.
Külli All võrdleb loodavaid tehnilisi lahendusi digilooga – oskuste digilugu kogub tulevikus kokku inimese taseme-, täiend- ja mikrokaadiõpet tõendavad dokumendid, aitab kasutajal analüüsida oma sobivust eri tegevusaladele ning koondab info õpivõimaluste kohta.
Arenduste kolm etappi
Oskuste süsteemi digilahendused arendatakse välja kolmes etapis. Esimesena valmib oskuste kirjeldamise keskkond, mille üks osa, oskuste klassifikaatori katseversioon on Kutsekoja kodulehelt juba leitav.
Kutsekoja oskuste suuna juhi Ave Ungro sõnul on oluline alustada oskuste kirjeldamisest ja defineerimisest, et luua oskustest rääkimiseks ühine keel. Eelkõige üldoskuste puhul kasutatakse sama oskuse kirjeldamiseks sageli eri sõnu või peetakse sama sõna all silmas eri oskusi – pole sugugi alati üheselt mõistetav, mida näiteks peab praktikas oskama inimene, kellelt eeldatakse häid suhtlemisoskusi.
Oskuste kirjeldamise keskkond valmib Kutsekoja eestvedamisel 2023. aasta lõpuks, oskustega seotud teenuste keskkond 2024. ja analüüsi keskkond 2025. aasta lõpuks. Oskuste hindamise ja tunnustamise juurde liigutakse alates 2024. aastast.
Oskuste prognoosimist jätkab Kutsekoda OSKA uuringute raames, mis on Eesti ainus tööjõuvajaduse keskpikka vaadet koostav prognoosisüsteem.
Oskuste süsteem ehitatakse üles töö- ja haridusmaailma osapooli kaasates.
Sündmuse tarbeks loodud WorksUp´i keskkonda saab jätkuvalt sisse logida ning Kutsekojale teada anda enda soovist kutsesüsteemi reformi panustada. Selleks tuleb WorksUp´i sisse logimise järel vajutada all paremas nurgas rohelisele „Ülesanded“ (Tasks) nupule. Seejärel avaneb loetelu, kus saab valida kas ühe või mitu arendust, milles osaleda.
Projekti „Kutsesüsteemi reform“ rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist ning see kestab kuni 2029. aastani. Projekti elluviija on SA Kutsekoda.
Ürituse salvestusi näeb:
"Kõik pardale" avamine ja tervitussõnad
“Kõik pardale“: miks on vaja kutsesüsteemi reformida ja kuhu tahame jõuda? (Külli All, HTM)
“Kõik pardale“: uus oskustepõhine lähenemine – miks, millal ja mida saab kasutada? (Ave Ungro, Kutsekoda)
„Kõik pardale“: arutelupaneel
„Kõik pardale“ kokkuvõte