Pakendiorganisatsioonid: ökomodulatsiooniga muutub aruandlus pakendi keskkonnasõbralikkuse põhiseks

Alates 1. juunist 2022 on tootjatel võimalus deklareerida eraldi mono- ja komposiitmaterjalist pakendeid. Esialgu puudutab muudatus pakendite aruandlust, kuid tulevikus tähendab see, et pakendite kokku kogumise ja ringlusesse suunamise eest hakkavad tootjad tasuma vastavalt pakendi keskkonnasõbralikkusele - mida loodussõbralikum pakend, seda soodsamad tasud.

2021. aastal jõustus seadusemuudatus, mis kohustab Eestis tegutsevaid taaskasutusorganisatsioone täiustama aruandlust vastavalt sellele, kas pakendid on materjalina ringlussevõetavad või mitte. Tänaseks on MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pakendiringlus  ette valmistanud pakendite turule laskmise aruandluse täiendamise, et rakendada tootjatele ökomodulatsiooni põhimõtteid vastavalt pakendi keskkonnasõbralikkusele.

Komposiitpakendi puhul on ringlussevõtt oluliset keerulisem kui mittekomposiitsete materjalide puhul: kui monomaterjale on enamasti võimalik uuesti sama materjalina ringlusse võtta, siis komposiitpakendite puhul mitte. 

„Taaskasutusorganisatsioonide teenustasude ülesehitus ja kulude rakendamine tootjatele on seni lähtunud pikalt kokku lepitud kriteeriumitest: turule lastud pakendijäätmete massist, pakendimaterjali liigist ja kasutusotstarbest – eraldi näiteks müügi-, veo- ja rühmapakend.

Euroopa Liidu Direktiivide ja Eesti jõustatud seaduse kohaselt peavad tootjavastutuse teenustasud edaspidi põhinema muuhulgas ka pakendijäätmete ringlussevõetavusele,“ selgitas uue süsteemi tausta Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ juhatuse liige Siret Kivilo.

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ juhatuse liikme Kristiina Dreimanni sõnul seisneb muudatus võrreldes praegusega müügipakendite arvestuse pidamises. „Pakendiettevõtjatel tuleb hakata pakendiaruandes plast- ja paberpakendite puhul eristama üheliigilisest materjalidest pakendeid ja komposiitpakendeid. Komposiitpakendid koosnevad minimaalselt kahest eri materjalikihist, mida ei saa teineteisest eraldada ja seetõttu on nende ringlusse võtmine hetkel raskendatud või lausa võimatu,“ lisas Dreimann.

Ökomodulatsioon on pidev protsess ja hinnastamine peab olema olelusringi põhine. „Üleminek ökomodulatsioonile ei saa toimuda üleöö. Oleme tänaseks kokku leppinud üldised alused, kuidas ökomodulatsiooni rakendama hakkame, nüüd on aeg ettevõtetel uute põhimõtete järgi oma kasutatavate pakendite analüüs teha, siis alustame aruandlusega ning alles seejärel saame hakata kalkuleerima ka eri hinnatasemeid vastavalt pakendite keskkonnasõbralikkusele,“ sõnas Eesti Pakendiringlus OÜ juhatuse liige Alder Harkmann.

„Ökomodulatsiooni rakendamise eesmärk on muuta pakendid keskkonnasõbralikumaks: me ei taha ettevõtteid kohe karistada, vaid neile abiks olla. Näiteks on Rohetiigril peatselt valmimas pakendite disainijuhend, millest on tõenäoliselt ettevõtetel palju abi, kui hakatakse uusi pakendeid disainima,“ lisas Alder Harkmann.

Teenustasude muutmisega saavad pakendiorganisatsioonid hakata tegelema siis, kui on teada komposiitpakendi ja joogikartongi tegelik turule lastav kogus, ülevaade ringlussevõtu väljunditest ning ringlussevõtu sihtarvude täitmise kuludest ja ka Euroopa Liidu juhised ning kogemused teiste riikide parimatest praktikatest.

Lisainformatsioon:
Kristiina Dreimann, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) juhatuse liige, Kristiina.Dreimann@tvo.ee
Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige, siret@eto.ee
Alder Harkmann, Eesti Pakendiringlus OÜ (EPR) juhatuse liige, alder@pakendiringlus.ee