Petukirjad sunnivad ettevaatlikkusele

Petukirjade hulk on taaskord suurenemas. Uue lainena on levimas BEC-skeem, mille käigus häkitakse kahe ettevõtte omavahelisse infovahetusse ning sobival hetkel esitatakse justkui partnerettevõttena muudetud pangakontoga arve.

Riigi Infosüsteemi Ametile (RIA) on viimase kuu jooksul sellistest petuarvetest teatatud vähemalt 40 korral, aasta jooksul on olnud politseil selliseid menetlusi sadakond. Novembri keskpaigas sai üks küttesüsteemidega tegelev Eesti ettevõte pealtnäha justkui oma äripartnerilt teate, et tema ettevõttes on käimas audit ning palub sel korral tasuda arved tavapärasest erinevale pangakontole. Nii läkski, et ettevõte kandis kurjategijatele erinevate arvete alusel 300 000 eurot, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Reaalne võimalus oma rahast mitte ilma jääda on siis, kui pettus tuleb ilmsiks kohe pärast makse tegemist. Kiiresti pettusest teatades on võimalik pankadel makse kinni pidada ning seda mitte läbi viia. Kõige lihtsam on sellist tüüpi pettust ära hoida läbi telefonikõne, millega osapooled kinnitavad arvete saatmise ning võimalikud muutused eelnevalt kokkulepitus.

Petukirjad tuttavalt adressaadilt, mis nõuavad arve tasumist

Jätkuvalt on liikvel ka petukirjad, millega saavad raamatupidajad kirja, mille saatjaks näib olevat ettevõtte juht või muu juhtivtöötaja, milles palutakse lakoonilises kirjastiilis tasuda mõni arve. Arvet ennast kirjale lisatud pole. Kirjale vastates saadetakse vaid arve, mille heausklikul tasumisel võib tekkida ettevõttele rahaline kahju. Enne maksmist on mõistlik kirja saatjalt personaalselt üle küsida, kas tegemist päriselt tema saadetud palvega.

Petukirjad paberil

Paberil olevate petukirjadega palutakse saata käibemaksukohustuslase number (KMKR) välismaisesse andmebaasi. Tegemist on petukirjadega, millele lõpus on aga hallis peenikeses kirjas teavitus, et andmete saatmisega nõustub ettevõte järgneval kolmel aastal tasuma 771 eurot.

Peale kirja tagasisaatmist hakkab ettevõte saama arveid eelpool nimetatud tasu suuruses. Kui aga arvet ei tasuta, järgnevad sellele meeldetuletused ning nõudekirjad, mis on juba kasvava rahasumma ja viivistega. Arvete tasumine või lepingu lõpetamise avalduse saatmine ei ole praktikas tulemusi andnud – nõuded jätkuvad ning ettevõtjal ei jää üle muud, kui arveid ja nõudeid ignoreerides loota, et kirjade vool ühel hetkel ise lakkab.

Kuidas petukirjade lõksu mitte langeda:

1. Loe kõiki ankeete ja kirju hoolikalt, ka väikest kirja, kus võivad olla suurimad konksud.
2. Ära allkirjasta ühtegi dokumenti, mille sisu ei ole Sulle lõpuni arusaadav. Iga allkirjaga kinnitatud dokument võib osutuda lepinguks, millega kaasnevad kohustused.
3. Vajadusel koolita ja teavita sel teemal ka oma töötajaid, kes arvete tasumise ja asjaajamisega igapäevaselt tegelevad.
4. Helista vajadusel partnerile ning kontrolli, kas nad edastasid arve ning kas on toimunud vastavaid muudatusi kokkuleppes.
5. Kahtluse korral võid nõu saamiseks pöörduda kaubanduskoja juristide poole: juristid[at]koda.ee.