Platvormi vahendusel teenuseid osutavaid isikuid ei tuleks käsitleda töötajatena
Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu direktiivi, millega muudetakse platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Selline muutus piirab paindlikkust nii platvormide kui ka nende vahendusel teenuseid osutavate isikute jaoks ning mõjub negatiivselt ettevõtluskeskkonnale.
Muudatustega soovib Euroopa Komisjon laiendada sotsiaalsete tagatiste (ravikindlustus, tasustatud puhkus, pensionimaksed) kättesaadavust platvormi kaudu teenust osutavatele inimestele, muutes osade platvormide vahendusel teenuseid osutavate isikute lepingutest töölepinguteks. Koda on sellisele muudatusele vastu, sest Eestis on töösuhted piisavalt hästi reguleeritud ning Tööinspektsioon hindab ka praegu vajadusel võlaõiguslikke lepinguid ümber töölepinguteks ja ka vastupidi. Lisaks ei ole kojale teadaolevalt täna suuri probleeme platvormi kaudu teenust osutavate isikute sotsiaalsete tagatistega, sest paljudel juhtudel osutatakse teenust põhitöö kõrvalt või teenuse osutamise eest saadav tasu on piisav, et saada endale ravikindlustus.
Koda ei toeta eelnõus töösuhtele sätestatud kriteeriume
Vastavalt eelnõule on platvormi ja teenuseosutaja vahel tegemist töösuhtega, kui täidetud on järgnevast viiest kriteeriumist vähemalt kaks. Nendeks kriteeriumiteks on:
- kindlaks määratud töötasu ülempiir;
- nõutud välimuse ja käitumise järgimine;
- töö tegemise ja kvaliteedi üle järelevalve pidamine;
- vabaduse piiramine isiku töö korraldamisel tööaja ja tööülesannete osas;
- keeld teha tööd kolmandate isikute heaks.
Koda toob välja, et need kriteeriumid on sõnastatud segadusttekitavalt ning on töösuhte tuvastamiseks sobimatud, kuna on iseenesestmõistetav, et platvormidel on huvi veenduda täidetud tööülesannete kvaliteedis ning samuti ka selles, mil viisil tööülesandeid täidetakse. Näiteks kriteeriumit, mis räägib kindlaks määratud töötasu ülempiirist, võib koja hinnangul mõista kaheti. Üks võimalus selle kriteeriumi sisu mõistmiseks on, et tegemist on töösuhtega juhul, kui töötasule seatakse perioodiline ülempiir (ehk ülempiiri seadmine nt ühes kuus teenitavale summale), teine võimalus on, et ülempiir seatakse konkreetse täidetava ülesande pealt teenitavale summale.
Direktiivi täpne jõustumisaeg ei ole veel teada. Direktiivi jõustumise korral peavad liikmesriigid selle enda õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest.
Vaata ülevaadet eelnõust SIIN